korra. Kuidas hinnata väljundeid- väljundid võetakse ülesande püstitusest. Millal testimine lõpetada- kui on rahuldatud tarkvara veakindluse nõuded või juhul kui tekkinud veasituatsiooni tõttu pole edaspidine testimine võimalik. Kes on testijad- kõige halvem testija on programmi looja, kõige parem tulevane kasutaja. Testimise ja verifitseerimise vahekord- nad täiendavad üksteist. 21. Suitsutestimine, veaotsing, uuriv testimine, riskipõhine testimine. Suitsutestimine- täidetakse alamhulk kõigist testidest selgitamaks, kas põhilised funktsioonid töötavad. Veaotsing- testimine ekspertteadmiste põhjal. Kogenud arendaja oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata. Vigu aitavad leida üldised teadmised, teadmised konkreetse rakendusvaldkonna kohta, riist-, või tarkvarakeskkonna kohta. Väga efektiivne vahend, mida võib kasutada nii süsteemselt kui ka intuitiivselt
staatilisi (süsteemi läbivaatuse jne) meetodeid. Mittefunktsionaalsete nõuete testimine võib nõuda mahukaid eksperimente. 12. Testimise ja kontrollimeetodite efektiivsuse võrdlus ja soovitused kasutamiseks (mida kasutada kõigepealt, mida teises järjekorras?) Vaadeldud meetodite hinnaefektiivsuse järjestus (selles mõttes, et vea leidmise maksumus on väikseim; alates efektiivseimast) on üldjuhul järgmine: programmeerija poolne esialgne testimine, suitsutestimine, testimine kasutaja andmetega, riskipõhine testimine, uuriv testimine, ekspertteadmiste põhine testimine, piirjuhud, ekvivalentsiklassid, programmipõhine testimine, muud meetodid. Ühe meetodi hinnaefektiivsus ei tähenda, et teisi meetodeid ei tuleks kasutada. Meetod võib olla efektiivne ja leida esialgu kiiresti vigu, kuid kõiki vigu ei leia ükski meetod. Seega võib vastavalt programmi kriitilisuse astmele olla vaja kasutada ka kallimaid meetodeid. Vt. Punkti 14 lõpus olevat tabelit.
Süsteemi sisemine struktuur on teadmata. Musta kasti testimismeetodite alla kuulub näiteks ekvivalentsiklasside ja piirjuhtude analüüs. Valge kasti testimise puhul koostatakse testilood programmi struktuuri põhjal. Valge kasti testimismeetodite alla käib kattekriteeriumide alusel läbi viidav testimine. Regressioonitestimine testimine pärast iga muudatust eesmärgiga, teha kindlaks, kas muudatused ning funktsionaalsuse lisamine pole tekitanud vigu varem toiminud programmi osas. Suitsutestimine pealiskaudne testimine eesmärgiga teha kindlaks, kas pole põhjalikumat testimist takistavaid probleeme (näiteks programm ei käivitu või kõiki põhifunktsioone pole võimalik testida). Automatiseeritud suitsutestid võiksid olla esimene samm testimise automatiseerimise suunal. Uuriv testimine (Exploratory testing) testimine, mille käigus järgmised testilood tulenevad eelmise tulemustest ning testija testimise ajal tekkivatest ideedest.
annaabi.ee 
