haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse ÕENDUSPROBLEEMID JA ÕENDUSTEGEVUS NENDE LAHENDAMISEL Haiglas suitsetamine keelatud Selgitada patsiendile miks on suitsetamine keelatud Kus võib suitsu teha Selgitada, et ei või suitsu teha teatud ravi ajal Pakkuda välja alternatiive nagu nt nikotiini sisaldavad närimiskummid ja plaastrid PATSIENDI MOTIVEERIMINE JA TOETAMINE SUITSETAMISEST LOOBUMISEL Nõustamiskabinetid Tubakast loobumisele motiveeriv intervjuu, mis koosneb „5R“ soovitustest: Relevance Olulisus, asjakohasus Risk – Riskid Rewards – kasu Roadblocks – takistused Repetition – kordamine MIS JUHTUB PÄRAST SUITSETAMISEST LOOBUMIST? Füüsiline vorm paraneb 15% võrra, tugevneb luustik ja lülisammas.
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus
Suitsetamise mõju tervisele Suitsetamine on sõltuvushaigus, mille üle inimene on kaotanud kontrolli. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud... Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Sigareti suitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Suitsetamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Suitsetamine ja kasvajad Suitsetamisega kaasneb oluliselt kõrgenenud risk haigestuda vähki. Suitsetajal on see risk kaks korda suurem ja ahelsuitsetajal neli korda suurem. Seejuures võib kasvaja tekkida väga erinevatesse kohtadesse, nii
Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1
Teema valdkonnaks on suitsetamine ning uurimistöös tahan näidata suitsetamise halba mõju. Suitsetamine kahjustab väga sinu tervist ja kui oled rase , siis võib see kahjustada ka sinu last. Suitsetamine kahjustab ka sinu haistis ja maitsmismeelt. Lühidalt koosneb referatiivne osa suitsetamise kahjulikkusest , kuidas see mõjutab sind väliselt , mida see teeb sinuga organismiga ja miks üldse suitsetatakse. Räägin ka passiivsest suitsetamisest ja seda ka Eestis. Uurimismeetodina kasutasin küsitlust. Küsitlus uurib kas noored suitsetavad , nende vanust , põhjusi ja palju muud. Kasutatud allikad on kõik internetipõhised ning kasutatud allikaid on 9. 1. Suitsetamine Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased. ( 1 )
Suitsetamine on kahjulik Suitsetamine on kahjulik tervisele. Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel on tubakas seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning suitsetamist peetakse maailmas tapjaks nr. 1. Maailmas sureb praegu suitsetamise tagajärjel 4,7 miljonit inimest aastas ja arvatakse et aastal 2020 sureb juba 10 miljonit inimest aastas. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud... Mul endal on mitu head sõpra, kes suitsetavad. Ma arvan, et enamus neist ei suitsetaks, kui nad teaks, kui kahjulik suitsetamine inimese organismile on. Paljud suitsetavad sellepärast, et mitte kehvemad olla kui nende sõbrad. Nad arvavad, et suitsetamine teeb nad "kõvaks meheks". Suitsetamist alustavad nad tavaliselt kellegi eeskujul. Näiteks sõprade järgi nad kardavad, et muidu ei võeta neid seltskonda. Vendade/õdede või vanemat...
Suitsetamine-inimese hävitaja Suitsetamine on inimesele väga kajulik,kuid noored ei mõtle sellele eriti. Suitsus on palju kahjulikke aineid, mis hävitavad inimese organismi. Noored, kes suitsetavad ei mõtle sellele, mis ootab neid tulevikus.Iga suits, mida nad tõmbavad kahjustab nende organismi. Suitsu kõige kahjulikumad ained on: nikotiin, vingugaas ja tõrv. Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust. Nikotiin on tugev närvimürk, mida ühes sigretis on 1,2mg. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites, kui mõni organ ei saa piisavalt verd võib selle mõni osa kärbuda ja siis tekib kangreen või infarkt. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on ühes sigaretis umbes 4%. Sattudes kopsudest verre häirib vingugaas vereliblede tööd, mistõttu organismi hapniku varustus väheneb ja selle tagajärjel väheneb ka inimese jõudlus. Tõrv sisaldab umbes ...
NORMAALNE KOPS KOPSUVÄ KOPSUEMFÜSEEM e KOPSUPUHITU 3. SEEDEORGANID: Põhjustab mao talitusehäireid Kõhulahtisust Maohaavu Suu ja söögitoru vähki Kahjustab suu limaskesta Halb hingeõhk 4. TOITUMINE: Vähendab söögiisu 5. SUGUELUNDID: Põhjustab imporenrsust 6. VILJAKUS: Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet 7. PSÜHHILINE SÕLTUVUS: Regulaarsel suitsetajal kujuneb välja tugev tegevussõtluvus 8. FÜÜSILINE SÕLTUVUS: Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse. 9. SURMAJUHTUMID AASTAS: Sureb aastas miljoneid inimesi. 10. MÕJUB LOOTELE: Suits etajatel esineb rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinud lapsi. Suureneb oht, et laps sünnib surnuna. Lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. PASSIIVNE SUITSETAMINE
kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujunebtubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust (3). Neil kõikidel eelmainitud ainetel on tervisele erinev kahjulik toime. Nikotiini peamine kahjustus seisneb selles, et näljatunne väheneb, langeb kopsude töövõime, soodustub kahjulike ainete ladestumine arterites ja tekib tubakasõltuvus. Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev sõltuvus, mille tõttu on suitsetamisest raske loobuda. Nikotiin ahendab ka veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. Vingugaas vähendab inimese jõudlust (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse ligi kohvitassitäis pigi. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele
keemilist koostist. Lisandid nagu kakao, mentool, vanilliin, sorbitool jt. on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud ained, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjale enam maitsvamaks ja vastuvõetavamaks. Lisatakse ka aineid, mis muudavad väljahingatava suitsu värvuse puhtaks ja valgeks. Sigaretitootjad soodustavad lisandite kasutamisega sigarettide suitsetamist nende inimeste seas, keda puhta tubaka ebameeldivad omadused muidu suitsetamisest eemale peletaksid. Mida meeldivam sigaret, seda lihtsam on suitsetajal oma harjumust kinni hoida ja seda tõenäolisem on nikotiinisõltuvuse teke. Nikotiini sõltuvus on võrdväärne heroiini või kokaiini sõltuvusega. 7.Miks suitsetamisest loobuda? Eestis ei suitseta ligi 70% täiskasvanutest, igapäevaselt tarbib tubakat 21% elanikkonnast. Suitsetamine ei ole igapäevane elunorm. Me kõik sünnime tubakavabana- tubaka tarvitamine on õpitud tava
Suitsetamise populaarsus noorte seas Suitsetamine on paljude noorte seas ärevust tekitavalt populaarne. Kui noored suitsetamisest loobuda ei suuda, sureb iga teine neist varajaselt. Suur osa noori hakkab tubakatooteid tarbima varases noorukieas. Koolilaste tervist käsitlevast uuringust “Health Behaviour in School-Aged Children Study”, kus analüüsiti 35 riigist pärit noorte suitsetamiskogemusi, selgus, et suitsetamist proovinud noorte arv kasvab hüppeliselt 11. ja 15. eluaasta vahel. 11aastastest noortest on oma sõnul vähemalt ühe sigareti suitsetanud umbes 15%. 15. eluaastaks on see arv kasvanud rohkem kui
Uurimustöö Vajangu Põhikool Helika Paas 8.klass Juhendaja:Seidi LamusTsistotin Sissejuhatus Vaatamata sellele, et suitsetamise populaarsus on viimase paari aasta jooksul märgatavalt langenud, muutub suitsetaja keskmine vanus aina nooremaks ning suitsetajate seas on üha rohkem naissoo esindajaid. Sellega seoses on suitsetamisest loobumise teema muutumas üha rohkem aktuaalsemaks ühiskonnas. Avalik pahameel ning informatsiooni üleküllus ei võimalda ühelgi suitsetajal sellest teemast mööda vaadata. Mittesuitsetavad inimesed arvavad, et suitsetamisest loobumine on puhtalt ettevõtmise asi, kuid inimene, kes on olnud suitsetamise küüsis, oskab öelda, et see on üks raskemaid eneseületamisi. Sellise inimese jaoks on esimesed suitsuvabad päevad võitlus iseenda ja suitsunäljaga
Ei tubakale. Kallid klassikaaslased ja õpetaja. Kui tubakas 16. sajandil Ameerikast Hispaaniasse toodi, ei teatud suitsetamisest eriti palju. Kahjuks aga hakati tubakat mõne aja möödudes indiaanlaste kombel suitsetama. Sellest ajast alates on tervisele kahjuliku tubaka suitsetajate hulk järjest enam kasvanud. Tänapäeval on väga palju suitsetajaid, kuigi juba 40. aastat tagasi tehti kindlaks tubaka tervistkahjustav toime. Aga kahjuks inimesed ei teadvusta endale, et tänapäeval seostavad teadlased suitsetamisega 25 haigust. Enamik inimesi ei
Millised järgnevatest väidetest on valed (V), millised tõesed (T) NIMI: Kirjuta iga väite taha kas T või V (ainult üks saab olla õige) GRUPP: 25. Kodus suitsetavad vanemad võivad põhjustada lastele haigusi..T. 26. Passiivsest suitsetamisest võib saada kopsuvähi.T.. 27. Suitsetajad põevad sagedamini külmetushaigusi..T. 28. Suitsetajate veresooned lupjuvad kiiremini..V. 29. Enamik suitsetajaid hakkab suitsetama enne 18. eluaastat...T 30. Suitsetajatel on vähem vistrikke.V.. 31. Närimistubakas ei põhjusta vähki.V.. 32. Suitsetavad mehed jäävad kiiremini impotendiksT... 33. Lapse astmahaigus võib olla põhjustatud vanemate suitsetamisest laste juuresoekul...T 34
Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest. Tugev harjumus läita sigarett näiteks kohvilauas, autoga sõites või muudel juhtudel võib takistada loobumisotsust tegemast. Passiivne ehk kaudne suitsetamine Sigaretisuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne
Probleem suitsetamine kohta . Inetrvjuu emaga, kes ise ei suitseta: 1.Kas Sinu arvates saab jääda suitsetamisest sõltuvuss? E: Ma arvan, et saab küll. 2.Võib see kujuneda ka harjumuseks? E:Enamikul inimestel ongi see harjumuseks mitte enam vajadus. 3.Kas Sa tead , kui palju kemikaale satub inimese organismi ühe sigareti tõmbamisel? E:Ei tea, aga kindlasti uuringud on selle kindlaks teinud. 4.Kuidas Sinu arvates saaks vabaneda suitsetamisest? E: Tuleb olla järjekindel ja suure tahtejõuga, aga abi saaks ka meditsiiniliselt kindlasti. 5.Kas Sinu arvates saab suitsetamisest naudingut?
Miks loobuda? inimesed? Uued terviseohu Kuidas HIV levib? hoiatused Kuidas HIV ei levi? Tubaka tarbimise mõjud Kuidas HIV nakatumist ära hoida? HIV-i testimine Kelle jaoks? See interneti lehekülg on inimestele kes tahavad tubaka toodetest loobuda. Siit saab abi mida teha et loobuda. Lisaks vajate lisainformatsiooni ja toetust, võite helistada ka suitsetamisest loobumise nõustamistelefonile lühinumbril 126 ja teile vastab spetsiaalse koolituse läbinud inimene. Suitsetamise maha jätmiseks vajalik 1. Motivatsioon 2. Inspiratsioon 3. Toetus 4. Plaan Lisaks sellele on väike täpsustus iga vajaliku kohta. Miks loobuda? Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist Enne 50
Tegelikkus 1) Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke aineid. 2) Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid on kahjulik kopsudele ja kogu organismile. 3) Vesipiibu suitsetajatel võivad areneda välja samad terviseprobleemid, mis sigarettide kasutajatel. Lisanduvad ka need haigused, mis on tingitud vesipiibu jagamisest teiste inimestega. 4) Ka vesipiibu tubakas sisaldab nikotiini, mis tekitab kergesti sõltuvust. Kust saada abi? - Perearstilt - Koolipsühholoogilt - Emalt-isalt - Suitsetamisest loobumise nõustajalt Kabinetid Praeguseks on nõustamiskabinetid avatud: - 17 haigla juures. - Kahes tervisekeskuses. - Kahes noortenõustamise keskuses. Suitsetamisest loobumise nõustamise teenust osutatakse kõikides maakondades ja on tasuta. Võõrutamine - Kestab vähemalt 2 kuud, vajadusel kauem. - Vajab kestvat patsiendi ja võõrustaja omavahelist koostööd. - Mittesuitsetajaks loetakse patsienti alles aasta pärast suitsetamisest loobumise päeva.
...........................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED....................................................12 1.6. SUITSETAMISEST LOOBUMINE............................................. 13 1.6.1 Abivahendid ja ravimid suitsetamisest loobumiseks.......... 15 1 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISSEJUHATUS Et suitsetamine kahjustab kopse ja võib kopsuvähki põhjustada, sellest on nüüdseks ajaks
Tubakas ei ole enam moes! Noortel seostub tubakas sageli rahutuse või mässuga võimu ja üldiselt ühiskonna vastu. Paljudes kohtades, näiteks ühistranspordis ja avalikes kohtades, on suitsetamine reeglina keelatud. Suitsetamine on üha enam võimalik vaid eraldatud kohtades, kus suitsetaja võib jätta vastutustundetu egoisti mulje, kuna tema tegevus on kahjulik teistele inimestele. (Ma ei soovi alustada, 22.12.2010) 2.2 Milleks loobuda ja kuidas? Pärast suitsetamisest loobumist taastuvad teie maitse- ja lõhnatunne mõne päevaga. Pärast suitsetamisest loobumist hakkate taas regulaarsemalt ja loomulikumalt hingama. Pärast suitsetamisest loobumist muutub teie elurütm stabiilsemaks, uni tõeliselt värskendavaks. Pärast suitsetamisest loobumist taastub teie meelerahu ja juba unustatud elutunnetus: hajuvad kiiresti 5 võõrutusega esile kutsutud stress, ärevustunne ja ärrituvus (selles suhtes võib abi olla mitmetest
Suitsetamine Raili Tiits Ettevõtlus 2012 Raili Tiits 1 Info tubaka kohta On vaid kaks tõsiseltvõetavat põhjust, miks inimesed suitsetavad: 1. sõltuvustekitav nikotiin 2. Kasum tubakataimest on suur Sõltuvus suitsetamisest kui tegevusest. Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad. Raili Tiits 2 Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted: Suitsuvabad tubakatooted Sigaretid Närimistubakas (beetel,
5 0 suitsetajad mittesuitsetajad maha jätnud NAISTE ANDMED ERALDI B- suitsetajad C- mittesuitsetajad D- maha jätnud NAISED 7 13 suitsetajad mittesuitsetajad maha jätnud 15 MEESTE ANDMED ERALDI B – SUITSETAJAD C – MITTESUITSETAJAD D – MAHA JÄTNUD MEHED 1 8 suitsetajad mittesuitsetajad maha jätnud 13 Suitsetamisest loobujad koguarvu suhtes naised loobujad mehed 0% 5% 10% 15% 20% 25% Kokkuvõte Minu andmete uuringul selgub, et mittesuitsetajaid on rohkem kui suitsetajaid. Samuti võib teha järelduse, et naised loobuvad suitsetamisest enam kui mehed. Kuigi naisi oli küsitletute hulgas enam kui mehi, on suitsetamisest loobujate protsente võrreldes naiste tulemused siiski paremad.
Tõsiasi on see, et kõik kopsude, hingetoru ja kõri põletikulised haigused on suitsetamisele avatud väravaks, mida sigaretisuits ägestab ja ei lase välja ravida. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Suitsetaja vananeb kiiremini, suitsetajal tekib ,,suitsetaja köha," suitsetajal väheneb lõhnataju ja maitsemeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui varem. Suitsetajal väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus sellepärast on suitsetajal hingamine raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu,
Sada aastat suitsuvines 1) Enne 20. sajandi algust seostati suitsetamist naiste puhul tihti kombelõtvade eluviiside ja prostitutsiooniga. Ühiskonnas oldi arvamusel, et korralik naine ei suitseta ning selline arusaam oli levinud kuni 1920. aastateni. Tubakafirmad polnud olukorraga rahul ja hakkasid tegema lobitööd, mis õnnestus niivõrd hästi, et 20. sajandi 20ndatel hakati pidama suitsetamist šikiks, ka naiste puhul. Tänapäeval on aga suitsetamisest taas saanud ebakultuurne hobi, mida peetakse pigem töölisklassi pärusmaaks, ning suitsud on taas häbimärgi staatusesse surutud. 2) 1920ndatel oli sigaret moodsa naise sümbol, vabaduse tõrvik ja popkultuuri kindel osa. Suhtekorraldaja Bernays palkas sigarettidega modellid paraadile marssima, lood ajalehtedes “vabaduse tõrvikutest” hakkasid levima ja muutsid inimeste suhtumist suitsetamisesse. Suitsetavat naist hakati pidama julgemaks ja iseseisvamaks
söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Toitumine Vähendab söögiisu Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad Kesknärvisüsteem kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate Suguelundid impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest Viljakus Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Mõjud lootele Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem
hingama, ka siis, kui suitsetamine on ammu lõpetatud. Ei ole olemas tubakamürkide suhtes immuunset last. Vastsündinutel võib suitsuses toas viibimine põhjustada hingamishäireid, kõrvade ja silmade probleeme, kasvu ja vaimse arengu peetust. Suitsetajate kodudes elavatel lastel on rohkem köha, hingamisteede põletikke, kopsupõletikke, astmat, silmapõletikke, keskkõrvapõletikke. Igal aastal sureb USAs 280 last hingamisteede haigustesse, mis on otseselt põhjustatud kodudes suitsetamisest; lisaks, 300 last saavad vigastada või surevad hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjude tõttu. Millised on vastavad arvud Eestis? Enamus suitsetajaid, ükskõik millises vanuses, teab, et suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. See on aga ekslik. Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale.
Tubakas Koostaja: Eliise Jõgi 7.d Juhendaja: Marge Ensling Sissejuhatus Teema valik Valitud eesmärk Mis on tubakas? Millest saadakse tubakat? Mida sisaldab tubakas? Tubaka ajalugu Milleks kasutati kunagi tubakat? Pilt nr 1. Tubakataim. Sigaret Mis on sigaretis? Sigareti koostis Miks loobuda suitsetamisest? Mis juhtub kehaga peale Pilt nr 2. Sigaret. suitsetamisest loobumist? Tubaka tarvitamine Tubaka tarvitamise põhjus Tubakasuitsu koostis Tubakaga seonduvad terviseriskid Pilt nr 3. Mittesuitsetaja vs suitsetaja kops. Kokkuvõte Tubakas sisaldab sõltuvust tekitavat ainet- nikotiini Lühendab eluiga Tubakasuitsu mürgised kemikaalid Eesmärgi täitmine Kasutatud kirjandus https://et.m.wikipedia.org/wiki/Tubakas_(aine) http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas http://www.tubakainfo
aktiivsust enne ja pärast ultraviolettkiirtega kiiritamist. Teadlased avastasid üllatusega, et mõnes istmikus oli MMP-1 geen enne ultraviolettlambi alla minekut väga aktiivne, teistes aga mitte. Seejärel selgitasid teadlased välja, et aktiivse geeniga inimesed suitsetasid(ibid) Suitsetamine on pikaajaline haigus, millel pahatihti on rohkem kannatust oodata, kui inimesel. Võidujooksus suitsetamishaigusega jääb inimene alatiseks kaotajaks. Miks loobuda? Miks ka mitte? Kuigi suitsetamisest loobumine ei ole lihtne, on tulemus pingutust väärt. Suitsetamisest loobumisega võidad mitmeid hüvesid, mis aitavad sul suitsuvaba elu täiega nautida. 5 peamist põhjust tubakast loobumiseks: 1. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist 2. Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. 3. Enne 35
Näiteks krooniline bronhiit põhjustab sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limakesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Vähendab söögiisu. Miks loobuda? Miks ka mitte? Kuigi suitsetamisest loobumine ei ole lihtne, on tulemus pingutust väärt. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab(36540)14600 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitu korda rohkem. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk
.4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis...................................................................................5 1.3 Suitsetamise mõju teistele inimestele...................................................................6 1.4 Ulatuslikud uuringud passiivsest suitsetamisest...................................................8 1.4.1 Mujal maailmas..............................................................................................8 1.4.2 Eesti Vabariigis...............................................................................................9 1.5 Passiivse suitsetamise vähendamine tubakaseaduste abil.....................................9 2.KÜSITLUS....................................................................................
ja 29% isegi 10 kg võrra. "Uuringu tulemused on rahvatervise ja terviseedenduse seisukohalt äärmiselt olulised kummutamaks just eriti noorte hulgas levinud väärarusaama suitsetamise kaalu langetavast toimest. Kui kogu noorsugu saaks teada, et suitsetamine ei aita kehakaalu langetada ja seda kontrollida, usun, et suitsetavate noorte arv väheneks olulisel määral."( "Journal of Consulting and Clinical Psychology" 12.1998.a.) Naistel võib olla meestest raskem suitsetamisest loobuda, selgus Pennsylvanias läbi viidud uuringust. Naised muretsevad reeglina rohkem suitsetamisest loobumisega kaasneva kehakaalu kasvu pärast, ka on nad suurema tõenäosusega kannatanud raskekujulisema depressiooni all, mis on seotud ebaõnnestunud suitsetamisest loobumisega, arvab uuringu autor Kenneth A. Perkins Pittsburghi ülikooli meditsiinikoolist. Ja mis kõige olulisem, partnerite toetus suitsetamisest loobumisel on naistele märksa väiksem kui vastupidise
docstxt/15573358045123.txt
heaks, et võimalikult vara hauda minna. Harjumus ja sõltuvus Suitsetamise mahajätmise muudab raskeks asjaolu, et tuleb loobuda nii suitsetamisharjumusest kui ka nikotiinisõltuvusest. Niisiis peabki esiteks muutma oma harjumusi, mis kutsuvad esile vajaduse sigareti järele. Koosta näiteks nimekiri toimingutest ja situatsioonidest, mille käigus sa alati suitsetad või tunned suuremat soovi suitsetada ning proovi võimalikult paljudest vabaneda. Teiseks põhjuseks, miks suitsetamisest loobumine nii raske ja võimatu tundub, on nikotiinisõltuvus. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega ning mida kauem inimene suitsetab, seda tugevamaks muutub ka nikotiinisõltuvus, sest organism nõuab nikotiinivajaduse rahuldamiseks üha suuremat annust. Seega on üsna oluline, et suitsetamisest ei üritataks loobuda
terved. Selle jaoks, et nii läheks ja ei tohiks teha mõningaid asju. Et saaks kindel olla, et kõik on ikka korras tuleks käia regulaarselt tervise kontrollis ennast kontrollimas. Tervisekontrollis tuleks käia vähelmalt kord aastas. Kasuks tuleks ka spordiga tegelemine, aga ka sellega ei tohi üle pingutada. Eriti kahjustavad mõjud võivad olla dopinguainetel, kuigi seda paljud ei tarvita. Sagedased juhtumid, kui inimene lapsi ei saa, tulenevad alkoholist, suitsetamisest ja narkootikumidest. Kõik need tegevused mõjutavad viljakust ja tekitavad oksüdatiivset stressi, mis muudab DNAd. Seetõttu peaksid mehed, kes mõtlevad järeltulijate saamisele, peaksid piirama suitsetamist, alkoholi tükk aega enne seda, kui plaanivad laste saamist. Narkootikumide kõrval on ohtlikud ravimid. Eriti kangemad ravimid ja antibiootikumid. Neid ei tohiks ilma retseptita tarvitada. Nii üllatava kui see ka poleks võib kuumas saunas käimine olla suguelundkonnale kahjulik
hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustesse. Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana. Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ajal, sest ema veri kannab sinna sattunud kahjulikud ained ka lootele. Võivad tekkida loote väärarengud. Pooled enneaegsed sünnitused ja vastsündinute alakaalulisus on tingitud suitsetamisest raseduse ajal. Mõningate teadlaste hinnanguil on suitsetamine ka üks peamisi pimedaks jäämise põhjusi. Austraalias 20% üle 50a inimeste pimedaksjäämise juhtudest on põhjustanud suitsetamine. Austraalias, Ameerika Ühendriikides ja Euroopas tehtud uurimustest ilmneb, et suitsetajatel võivad 2-5 korda suurema tõenäosusega kui mittesuitsetajatel, areneda vananedes kollatähni patoloogilised muutused. Dr Wayne Smith Austraalia Riiklikust Ülikoolist soovitas
riikides legaalne. Euroopa rahvastiku seas on alkoholi tarbijate osakaal maailma kõrgeim, samuti tarbitakse siin kõige rohkem alkoholi elaniku kohta ja alkoholist tulenev kahju on suurim. Alkoholi kuritarvitamine üksi moodustab 7,4 % kehva tervise ja enneaegse surma põhjustest. Suitsetamine Suitsetamisharjumus on inimese eluviisi osa. Teiste tervise riskitegurite seas nagu näiteks ülekaalulisus, alkoholism, on suitsetamine erandlik selle poolest, et suitsetamisest on võimalik peaaegu koheselt loobuda. Tänaseks on suitsetamine kogu maailmas muutunud tõsiseks sotsiaalmajanduslikuks probleemiks. 2002. aastal oli Eestis ligi 355 000 igapäevasuitsetajat. See tähendab, et iga päev suitsetab 30 % Eesti täiskasvanud elanikest. Suitsetamise tagajärjel haigestub Eestis igal aastal 3000 inimest. Suitsetamisega on otseses seoses 90 % kopsuvähist, 80 % kroonilistest kopsuhaigustest ja 40 % südame-veresoonkonna haigustest.
st Sünnikaal väike – surm Enneaegne sünd 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on emade rasedusaegse suitsetamise tagajärg Kõrge oht kaasa sündinud arenguhäireteks suhtlemis-, õppimishäired hüperaktiivsus Lapse kopsude kahjustumine Hingamishäired, astma Immuunsüsteemi nõrgenemine Laps varakult nikotiinisõltlane Imetamise kvaliteedi langus Piima vähesus Kestvus lühem Pärast suitsetamisest loobumist: 20 min – vererõhk ja pulss normaliseeruvad 1 h – rasedusaegsete komplikatsioonide oht väheneb 8 h – nikotiinitase veres langeb ja verevarustus paraneb 1 p – kopsude töö paraneb, vingugaas (CO) väljub organismist 2 p – nikotiin eraldub organismist, sündimata lapse kasvuohud vähenevad 3 p – ema energiatase tõuseb, hingamine muutub kergemaks 1 kuu – suitsetamisest loobumise ärajäämanähud on möödunud,
ebaeetiline oleks valetada rahvale, kuid võib aga midagi rääkimata jätta. Ka töötajate saamatusele rõhumine või kellegi konkreetse isiku kaela süü ajamine oleks ebaeetiline. 6. Kuidas jätta endast televisioonis head mulje? Peab näitama, et inimene on tugev ja kindel, räägib korrektselt ning ei värise televisioonis kõigi ees. Head muljet saab jätta ka mingit head tehes, näiteks kedagi aidata jne 7. Kuidas üritati filmis suitsetamisest head muljet jätta avalikkusele? Filmis rääkiti rahvale ainult häid omadusi suitsetamisest ning negatiivsem pool jäi rääkimata. Räägiti ka väikestele lastele, et nende vanemad ei ole eksperdid suitsetamise alal, et nad peaks ise järgi proovima. 8. Mis oli filmi point? Filmi mõte oli näidata, kuidas üks suitsu tootev firma maksab inimesi kinni, et nad ei tunnistaks nende vastu ja see ka, et millest nende suhtekorraldajad avalikkusele räägivad ja millest mitte.
Fourth level Fifth level Kroonilise bronhiidi tunnusteks on pidev rohke röga eritumine, millega kaasnevad suured ja sageli väljakannatamatud köhahood. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas või mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest. TEKKEPÕHJUSED Ägeda bronhiidi tekitajateks on 2050%l juhtudest viirused, 515%l mükoplasmad ning 525%l klamüüdia. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning
raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse jääkainete eemaldamine kehast. 5 fakti suitsetajast 1. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist 2. Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. 3. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% 4. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem. 5. Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise motivatsiooni ja kaitseb lapsi passiivse suitsetamise võimlike ohtude eest. Vingugaas: -4-
Töö esimeses peatükis on täpsustatud suitsetamist, antud ülevaade tubaka ajaloost, kirjeldatud tubaka koostist ning toodud välja tähtsaimad suitsetamise põhjused. Teises peatükis on käsitletud suitsetamise otsest mõju inimese füsioloogiale ning psüühikale. Kolmandas peatükis on välja toodud kuidas võitleb Eesti suitsetamise leviku vastu ning millises vanuses on suitsetamise oskaal suurim. 1.Tubakast ja suitsetamisest üldiselt Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Põhiliselt kasvatatakse tubakat USA-s, kust eksporditakse seda sigarettidena peaaegu 93% ulatuses. Suitsetamist alustatakse enamasti noores eas. Noortest, kes jätkavad suitsetamist pärast 20. Eluaastat, hakkab igapäevasuitsetajaks üle 90%. Suitsetamise mahajätmine õnnestub esimesel üritusel vaid 25%-l. Enamikul on vaja 3-4 katset, enne kui saavutatakse püsiv tulemus
DIAGNOSTIKA Mitme riskifaktori olemasolu EKG rahulolekus 50% normaalne, Isheemia tunnused koormusel: ST- joone depressioon Valu kaob nitroglütseriini toimel Veres kolesterooli tõus Hgb aneemia süvendab stenokardiat HOLTER monitooring Ravi eesmärgid ja vahendid Ravi eesmärgiks on valu kõrvaldamine, infarkti tekke vältimine ja elukvaliteedi, võimete ning prognoosi parandamine. Tähtsaim on riskifaktorite vähendamine: suitsetamisest loobumine kõrge vererõhu ravi füüsiline treening kehakaalu normaliseerumine kolesterooli langetav dieet stressi vältimine Ägeda valuhoo esmaabi Seisatuda, lõpetada töö, istuda või lamada kohe valuhoo tekkimisel kuni valu kadumiseni Kasutada kohe nitroglütseriini, kui valu tekib. Toime saabub 1-2 min.; vajadusel võtta uuesti. Kanda alati kaasas. Medikamentoosne ravi Nitroglütseriin tabletid, aerosool Beetablokaatorid Ca-antagonistid
TUBAKATOOTED SUITSETAMINE HARJUMUS, NAUDING VÕI NARKOMAANIA MIS ON SUITSETAMINE? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega. Suitsetamisest tekib tubaka sõltuvus, millest on raske loobuda sellest saab harjumus. SUITSETAMISE AJALUGU Suitsetamine on ilmselt sama vana tegevus kui tule kasutamine. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehte jt. Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei tuntud
1.TUBAKATOODETE KAHJULIK MÕJU TERVISELE Iga päev proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Enamus suitsetajaid, ükskõik millises vanuses, teab, et suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. Tegelikult mõjutab suitsetamine tervist juba esimesest sigaretist peale. Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja nüristab nende lõhnataju. Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit, lisaks on
Samas kolesterooli vähenemist mõjutavad mitmed tegurid, mis on seotud elustiiliga. (Edwards 2013: 35-36). Suitsetamine on üks riskifaktoriks SVH kujundamisel (Edwards 2013: 36, Halloran 2013: 617, Drustine 2009: 23). Käesolevatöö autor lugudes S. Rollincki, W.R. Milleri ja C.C. Butleri raamatu „Motiveeriv Intervjueerimine Tervishoius“ raamatut tõi välja küsimusi, mida kasutas MI väljaviimisel (vt lisa 1). Võib proovida mitu korda suitsetamisest loobumist – eesmärk on üks – jääda püsima mittesuitsetajana (Ani 2014: 14). Esimesel MI nõustamisel oli motiveeritud suitsetamisest loobuma. Kõige rohkem oma elus ei suitsetanud üks kuu, kui kasutas nikotiin plaastreid. Aga tavaliselt jätab maha ühe nädalaks ja pärast alustab jälle. Aasta tagasi käis ka suitsetamisest loobujate nõustamise kabineti, aga seda ka ei aita. Peale esimest MI nõustamist oli ostetud nikotiin plaastreid, aga kahjuks, mitte
et toidus on küllastatud rasvade osakaal väga suur: palmiõli, kookuspalmiõli, osaliselt küllastatud taimeõli. · Piira kõrge kolesteroolitasemega toitaineid - munakollane ja maks. Pole soovitav süüa üle 4 munakollase nädalas. · Tarbi väherasvaseid piimatooteid. (http://www.doctus.ee/era/tervislikud_eluviisid.htm viide 1.) Suitsetamine ja selle kahjulikud mõjud inimesele Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Ja hullem on veel see, et suitsetamisest võib jääda sõltuvusse. Suitsetamine kahjustab kopse ja võib kopsuvähki põhjustada. Kuid suitsetamise kahjulikkus on veel suurem. Nikotiin tekitab keemilises reaktsioonis inimkeha valkudega aine nimega nornikotiin. Just see aine osaleb nikotiinisõltuvuse tekitamises. Nüüd avastati ka keemiline side suitsetamise ja ainevahetushäirete vahel. Avastuse olemuseks on suhkrute ja teatud valkude omavaheline keemiline reageerimine, millega võivad kaasneda arenenud
kõrvapõletikke. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam. Suitsetamisest loobumine Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks kui tugevatest narkootilistest ainetest võõrutamist. Enamikul juhtudel ei piisa ühest katsest. Suitsetamisharjumusest vabanemiseks on oluline teada, mis sunnib inimest suitsetama. Nn. tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest. Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega
Tihti ilmnevad noortel õppimisraskused ning suurenevad psühholoogilised probleemid depressioon, ärevus ja ebaküpsus. Iga üheksa sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene. Just seetõttu ongi suitsetamine saanud tõsiseks probleemiks. Eriti hull on see noorukite seas, sest neil on veel terve elu ees ja just nemad hoiavadki meie pisikeses Eestis iivet. Paljud noored on tubakast sõltuvuses, kuid tahaksid oma halvast harjumusest lahti saada. Selles võib neid aidata suitsetamisest loobumise nõustajad. Peab olema vaid tahtejõudu ja julgust oma probleemist rääkida. Abi võib leida ka perearstilt, koolipsühholoogilt ning sotsiaalpedagoogilt. Tänapäeval on olemas ka erinevaid ravimeid, mis aitavad suitsetamist lõpetada. Kindlasti ei piisa ainult rohtudest, vaid inimesel peab olema tugev tahtejõud. Olulist rolli mängivad ka sõbrad tema ümber. Otsuse langetamisel on vaja lähedaste poolehoidu ja heakskiitu
väheneda,kui nikotiini pettetunne on lühiaegne. · Nikotiin mõjub otseselt ka neerupealistele. · Krooniline nikotiinimürgitus avaldub veresoonte kahjustusena,südametalitluse,seedehäiretena ja ning köhana. Ägeda nikotiinimürgituse tunnused: · Külm higi · Peavalu,peapööritus,silme eest mustaks minemine · Võib olla raske hingata · Võib iiveldada,ajada oksele ja kõhuvalu · Meeltesegadus · Unisus · Krambid,teadvuskadu Miks on raske suitsetamisest loobuda? Nikotiin on tugev sõltuvuse tekitaja.See oleneb ajus paiknevates nn. nikotiiniretseptoritest: · mis võtavad vastu keemilisi signaale ; · mis on ajus olemas juba enne, kui aju on olnud kontaktis nikotiiniga ; · mille arv harjumussuitsetajatel suureneb,sest on vaja saada suuremat nikotiiniannust; · Mida ei loodud selleks, et saaksime tubakat nautida, vaid selleks, et vastata organismi elutähtsatele signaalidele;
populaarseks, seksikaks, edukaks; arvamus, et suitsetamine annab energiat ning vähendab stressi; ei usuta, et suitsetamine kahjustab tervist. 4. Lastest, kelle vanemad on igapäevasuitsetajad, saavad tõenäoliselt ka suitsetajad, kuna nad on kasvanud suitsu-keskkonnas. Tubakast loobumise nõustamine 5. 70% igapäevasuitsetajatest soovivad pahest loobuda. Kui ilma nõustamiseta loobub suitsetamisest ja saab püsi-mittesuitsetajaks ainult 3–6 % nikotiinisõltlastest, siis nõustamise korral 20% ja enam. 6. Nõustamine sisaldab tubakatarvitamisest loobumise nõuandeid, individuaalset loobumis- ja raviplaani koostamist, juhiseid tubakatarvitamise taasalustamise vältimiseks ja sõltuvuse medikamentoosset ravi. 7. Suitsetamisest aktiivne võõrutamine kestab 2 kuud ja vajab pidevat patsiendi ja nõustaja omavahelist koostööd
annaabi.ee 
