Vepsa keel
Põhja- ehk äänisvepsa
Keskvepsa
Lõunavepsa
Erinevused pole kuigi suured.
Vene laene on kõikides murretes palju.
Vepsa keel
Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi
algusest.
Ladinatähestikuline kirjakeel, loodi 1932. aastal.
1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist
kirillitsaga.
Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta
paiku.
Vepsa keel on jäänud vanemasse põlvkonda kuuluvate
külainimeste omavaheliseks suhtlukeeleks.
Ametlikes situatsioonides eelistatakse rääkida vene
keeles.
Omavahel räägitakse samuti tihti vene keeles.
Kogu laiem ühiskond on venekeelne ning vepsa keelega
pole seal midagi peale hakata.
Tähestik
1932. aasta tähestik.
A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K
k, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Þ þ, T t, U u, V v,
Y y, Z z, , | '
Tänapäeva vepsa tähestikus on 28 tähte ja üks lisamärk.