Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud seadmed: · CO2 balloon · 300 ml korgiga varustatud kolb · tehnilised kaalud · 250 ml mõõtesilinder · termomeeter · baromeeter Kemikaalid: · CO2 balloonis Katsetulemused: · Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,94 g · Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,08 g · Kolvi maht ( õhu maht, CO2 maht) V = 323 ml = 0,323 dm3 · Õhutemperatuur t0 = 294,95 K · Õhurõhk P = 100300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1. Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingim...
Arvutused koos mõõtemääramatustega Katse nr 1 0,60 -0,003 0,000011 2 0,61 0,007 0,000044 3 0,60 -0,003 0,000011 0,603 0,000067 Traadi läbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus: Traadi läbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus: (Kruviku lubatud põhiviga: ) Traadi läbimõõdu liitmääramatus: Traadi läbimõõt on , usaldatavusega 0,95. Traadi ristlõike pindala on , usaldatavusega 0,95. Lisakoor Alumine Ülemine Pikenemine, mm mised Katse nr Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine Lugem, Nihkumin kg N mm , mm mm e, mm 1 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2 1 9,81 0,27 0,27 0,08 0,08 0,19 3 2 19,62 0,55 0,28 0,14 0,06 0,22 4 3 29,43 0,81 0,26 0,21 0,07 0,19...
Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest teooria. Vastasel juhul hei...
8 7.4 5.1 2.0 3.3 6.3 2.8 7.3] Joonis 1 Signaal S(n) 1. Signaali analüüs ja kvanteerimine Analüüsida signaali ning kvanteerida signaal S(n) kasutades balansseeritud võrdlust tingimusel, et järkude arv F = 4 bitti fikseeritud komaga formaadis. Kvanteerimiskvandi väärtus tuleb valida lähtuvalt signaalist ning nõutud järkude arvust. F = 4 bitti Qnmax = 2F-1 = 24-1 = 15 Nivoode arv: 2F = 16 Q = Sq(n)max / 2F = 7.8 / 16 = 8 / 16 = 0.5 (Qnq-q/2) < Sd(n) (Qnq+q/2) Sd(n) Qnq+q/2 Qn (Sd(n)-q/2) / q Sq(n) = Qn*q Sd(0) = 7.8 Q0 15.1 -> 15 Sq(0) = 7.5 Sd(1) = 7.4 Q1 14.3 -> 14 Sq(1) = 7 Sd(2) = 5.1 Q2 9.7 -> 10 Sq(2) = 5 Sd(3) = 2.0 Q3 3.5 -> 4 Sq(3) = 2 Sd(4) = 3.3 Q4 6.1 -> 6 Sq(4) = 3 Sd(5) = 6.3...
Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Seega kulgevad pöörduvad reaktsioonid alati mõlemas suunas, tasakaaluolekus saavad vastassuunaliste protsesside kiirused võrdseks. Tasakaaluoleku...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Ideaalgaaside saamine 1 Õpperühm: Teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane 30.09.2013 SISSEJUHATUS Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: · temperatuur 273,15...
Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahevöö 4)Välistuum 5)Sisetuum.Maakoor on litosfääri ülemine osa(tahke kiht), kesmine paksus 30km,kontinentide kohal 25-70km, ookeanite kohal 6-8km.Moodustab 0,8% Maa massist.Maakoor on kolmekihiline,kõige alumist pinda nimetatakse mohopinnaseks.Kõige pealmine kiht on settekivimid ehk stratisfäär.Kõige alumine kiht kannab nimetust graniitne kiht kuna tal on füüsikalised om.graniidile.Ookeanites see kiht puudub.Siis tuleb basaltne kiht.Keemiline koostis:O-46,6%, Si-27,7%, Al-8,1% Fe-5% Cu-3,6% Na-2,85% Mg-2,1%.Vahevöö-sügavusel 30- 2900km.Vahevöös on Mg ja Fe oksiidid ja silikaadid, lisandina Al,Ca,Na,K.Siin rohkem hapnikku,kui tuumas.Tuum-jaguneb kaheks:2900-5520km on välistuum-vedelas olekus ja sisetuum 5120-6371km.-tahke aine omadustega. 3)Biokronoloogiline areng ja aeg:Seda uurib stratigraafia-protsesside ajaline järjestus ja suhteline kiirus.1)kronostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks aeg.a)Ladem- settinud.b)Ladekond-aegkonna vältel settinud(paleossoikum,mesosoikum jne) c)Ladestu- ajastu vältel settinud(kambrium,ordoviitsium,silur,devon,perm) d)Ladestik-vana,kesk ja hiliskambrium jne. e)ladejärk-väikseim globaalne ajaüksus. f)kohaliku levikuga lade.2)Litostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) 3)Biostratigraafilised ühikud-aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. 4)Kainosoikum-65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65- 35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t.-loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud,koerad,lambad,kaelk...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoornetöö1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Tööeesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu,temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon,korgiga varustatud seisukolb (300cm3),tehnilised kaalud,mõõtesilinder(250cm3),termomeeter,baromeeter. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300cm³ kuiv kolb (mass m). Kolvi kaelale teha viljapliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooli...
3 nimetusega JUHUHÄLBED aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 8. mai 2001 brigaadiga koosseisus: Priit Kahn Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôdetakse sagedusmôôturiga. Katse nr. ti...
6 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehtud 4. aprill 2001 Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, numbriline L, C, R mõõtja E7-12, takistid, takistustermomeeter Pt100 Töö käik Resistoride takistuse mõõtmine Takistuste nominaalväärtused: R1 = 2,200 k tolerantsiga 5% R2 = 3,900 k tolerantsiga 5% Mõõdetud takistuste väärtused: R1 = 2,223 k R2...
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:28.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 18 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni abil. Magnetron alusel koos solenoidiga, vahelduvpinge allikas, 2 alalispingeallikat, milliampermeeter, ampermeeter, voltmeeter, reostaadid, juhtmed.. Skeem Töö käik. 1. Protokollige katseseadet iseloomustavad andmed ja mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potentsiomeetrid keerake nulla...
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:1303.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis vastavad töö...
** // ** . Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel. l = ......... ± ......... , d1 = ......... ± ........., d2 = ......... ± ........., d3 = ......... ± ........., d = ......... ± ........., g = 9.818 m/s2 . Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine, Lugem, Nihkumine, mine, kg N mm mm mm mm mm 0. 0 0 0 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2.0 t 2, 0.95 4.3 (d d ) 2 6.70 10 5 3 i 1 i...
- ,, /0 0 Katseandmete tabel Silindri inertsimomendi määramine. l = ......±........., m = ......±........., d =......±......... Katse t i t, s o t, s (t i t) 2 , s 2 sin I, kg m 2 I t , kg m 2 nr. 1. 2. 3. 4. 5. t .......... .......... Arvutused ja veaarvutused m=0.2258 kg 2 10 4 kg d r 0.02990 m 2 d 5 10 5 m 2 m g 9.818 2 s t 1.52604 s t 4, 0.95 2.8 (t t ) 2 1.89952 10 4 5 i 1 i (t n t )2 1.89952 10 4 t j t n1, 2.8...
/ 1/2 Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr. mm mm2 mm mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ........... ........... Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di ,mm...
/ 0 %% 1 1 2 0 432511 13 0 .. Katseandmete tabelid Fraunhoferi difraktsioon pilu korral. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... Miinimumi (või Nr. maksimumi) järk k 2l I Arvutused ja veaarvutused Lainepikkuse ja selle vea arvutamine...
$$1 2 /$$0 0 101 2 ' + 0 1 1 /1 R R R R l l E K Katseandmete tabelid Takistuse määramine Wheatstone'i silla abil. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... RX RX 2 Nr. lAC lCB R2 RX RX RX...
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... lisatud Shot...
osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5 Negatiivsete täisarvude hulk z ...........................................................................................5 Täisarvude hulk Z...
· Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,S...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
