Leelo Tungal elu ja looming
iseloomustavadelumõtisklused ja teatav didaktiline hoiak. Tema kogude
“Mullaketraja” ja “Tedremäng”peateemaks on inimese side kodu, perekonna
ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning emavaatepunktist; väljendus
toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile.Alates
kogust “Valguse aine” on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga “Ei nime
sahinda”, kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni
hoidva inimese suhteidannab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes,
võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vildenimelise aastapreemia. Tungla luule on
valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikesklassikalistes
luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides.
Ta on kirjutanud kahele laulule, mis osalesid Eurolaulul, sõnad. 1993 "Muretut
meelt ja südametuld" aj 1994 "Nagu merelaine".