"Kii magus kui võimalik" retsensioon
Väga raske oli suhkrukuubikutes näha midagi sügavamat. Olin alguses päris kindel, et see ei
ole kunstinäitus vaid mingisugune füüsikaline eksperiment. Selleks, et midagi üldse aru saada
tuli kindlasti ennem läbi lugeda tutvustav leheke, kus räägiti, miks, kes, milleks jne. Kui sain
teada, et kasutatud on neli tonni suhkrut, siis esimene mõte, mis minu peast läbi jooksis On
inimesi, kelle kodus ei ole üldse suhkrut !
Kui olin üle vaadanud kõik suhkrukamakad, mis oli oli juba erinevat värvi muutunud ja
huvitavaid proportsioone võtnud, lahkusin saalist jälle ühe huvitava näituse võrra rikkamana.
Kokkuvõte
Vahelduseks oli väga huvitav näha midagi hoopis teistsugust. Kuid maalides on siiski rohkem
sügavust, mis pakub mõtteainet. Suhkrutükke, mille peale aeglaselt tilkusid mahlapiisad, oli
samuti huvitav jälgida, aga ootan näitustest midagi, mis paneb mind teoste üle sügavamalt
järgi mõtlema