vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas Menoppaus on naise elu loomulik osa. Üleminekueas, mida kutsutakse ka klimakteeriumiks, esineb naistel sageli erinevaid kaebusi: näiteks kuumahood, öised higistamised, unehäired, meeleolu muutused ja tupekuivus. Mehe suguelundid - munandid, munandimanused, eesnääre, seemnepõiekesed, seemnejuhad, sugutisibulanäärmed, munandikott, suguti, sugutilukk. Munandid, -kott munandid toodavad seemnerakke ja testosterooni. Mehel on tavaliselt kaks munandit. Munandid paiknevad munandikotis. Seemnejuha munandist tuleb välja seemnejuha, mille eesmärgiks on sperma transportimine. Seemenpõieke paiknevad eesnäärme kohal. Ülesanne: toodavad nõret, mis vedeldab spermat. Suguti e. peenis väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise
Tunne jooniselt, kas on tegemist meioosi või mitoosiga, põhjenda. 5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid. Mehe paljunemiselundid: *seemnejuha seemnepurske ajal liiguvad spermid kusitisse *munand seal valmivad permid *munandimanus küpsed permid liiguvad sinna ja muutuvad viljastumisvõimelisteks *suguti korgaskeha erektsiooni ajal täitub veega ja suguti jäigastub *munandikott munandid asuvad seal *sugutilukk *seemnepõieke Naise paljunemiselundid: *munasari seal valmivad munarakud *munajuha küpsenud munarakk liigub mööda seda *emakas hakkab arenema loode *tupp selle kaudu viljastatakse munarakk 6.Milline on kromosoomide ülesanne paljunemisel? Kuidas on seotud kromosoomid ja DNA? Mis juhtub DNAga enne rakkude jagunemist ja miks?
sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad Ülesanne juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale Välimised: Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2. Suguti Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha ) 3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakseeesnahaks. Fimoos - eesnaha ava kitsus. Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel kirurhiline sekkumine. Eesnäärme tegevuse tõttu tekib eesnaha alla eesvõie e. smegma - see on roiskuv võie, mis koguneb umbes ööpäeva jooksul. Halva lehka on tunda kahe päeva möödumisel. Mittepesemisel nädala jooksul tekib eesnaha alla põletikuline protsess
● Rasu võiab karvu ja nahka, hoides neid elastsena. ● Kaitseb nahka mikroorganismide eest. Kus rasunäärmed puuduvad? ● Peopesadel ja jalataldadel. 11 Inimesel on elu kestel kolm karvkatet: 1. Lootekarvad 2. Päriskarvad 3. Terminaalkarvad Millistes kehapiirkondades karvkate puudub? ● Peopesad, jalatallad, huulepuna, sugutilukk, eesnaha sisepind, rinnanibud, väikesed häbememokad. Mis on terminaalkarvastik? ● Suguküpsuse saabudes tekivad karvad kaenlaaukudes, rinnal, kõhu, häbemekingul, jäsemetel, istmikul. Ka habeme- ja vurrukarvad. Juuksekarv (karvad PILI) kasvab kuus keskmiselt 1cm ja eluiga on 2-4a. Aine, mis annab küünele UNGUIS tugevuse on KERATIIN. Küüs kasvab kuus u 4mm. NAHA FÜSIOLOOGIA Mis on nahk?
Pars spongiosa - seinakihid samad, mis mehekusitil - umbes 16 cm - lamina propria – tihe veenipõhimik, mis sarnaneb mehekusiti - sugutikäsnkehas – corpus spongiosum penis’es käsnkehale ja mille survest on valendik ristilõikes tähekujuline - mõlemad otsas on paksenenud - eesmine, seenekübarat meenutav osa – sugutilukk – glans penis - tagumine, sugutisibul – bulbus penis SEINA EHITUS Tunica mucosa - siirdeepiteel -> mitmerealine silinderepiteel -> mitmekihiline sarvestumata lameepiteel - limanäärmed – glandulae urethrales käsnosas avanevad need osaliselt laugastesse – lacunae urethrales Tunica muscularis - nõrgalt arenenud ja kaob käsnosas - membraaniosa ümbritseb tahtele alluv kusitisulgur – musculus sphincter urethrae Kitsused
6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused · Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale II. Välimised: 1. Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2. Suguti ( 1 ) on väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise. · Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha ) 3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakse eesnahaks. Fimoos eesnaha ava kitsus. Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel kirurhiline sekkumine. · Eesnäärme tegevuse tõttu tekib eesnaha alla eesvõie e. smegma see on roiskuv võie, mis koguneb umbes ööpäeva jooksul. Halva lehka on tunda kahe päeva möödumisel. Mittepesemisel nädala jooksul tekib eesnaha alla põletikuline protsess ( punetus, kipitus,
6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale II. Välimised: 1. Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2. Suguti ( 1 ) on väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise. Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha ) 3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakse eesnahaks. Fimoos - eesnaha ava kitsus. Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel kirurhiline sekkumine. Eesnäärme tegevuse tõttu tekib eesnaha alla eesvõie e. smegma - see on roiskuv võie, mis koguneb umbes ööpäeva jooksul. Halva lehka on tunda kahe päeva möödumisel. Mittepesemisel nädala jooksul tekib
annaabi.ee 
