ESTOFIILIDE AEG
19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid
lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid
esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud.
Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad
(Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce,
Otto Reinhold von Holtz jt).
Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn.
Rahvaraamatuid.
Aimekirjanduse algus. Ajaleht
Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki
valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi
teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama.
Masingu tähtsain teos on ,,Pühhapäwa wahheluggemissed" (1818), millega ta pani aluse eesti
aimekirjandusele
annaabi.ee 
