Ralph läks Jacki käest aru nõudma kuid see ei lõppenud hästi. Kui ta oli jõudnud kalju kindlusesse kus asus Jacki suguharu, lükkas Roger, kes oli nö Jacki parem käsi, ülevalt kalju ääre pealt suure kivilahmaka alla. See oli lõpp Põssale kes varises kalju otsast alla ja otse meres asuvale kivi pangale. Ralph põgenes kindlusest aga kakskud nii kiired ei olnud. Tuli välja et nad olid läbi vägivalla surutud Jacki suguharru aga kui Ralph nendega hiljem rääkis tuli välja et Jack ja tema sguharu hakkavad Ralphile ajujahti pidama ning et Roger oli teinud juba ühe oda kahelt poolt teravaks. See tähendas et ralphil kavatseti pea maha lüüa ja vardasse ajada. Kui see päev kätte jõudis pandi mets põlema et Ralph ühest tihnikust välja suitsetada. Põgenemise käigus tappis Ralph Jacki kuna muidu oleks Jack tema tapnud. Tänu metsa tulekahjule oli näinud üks ristleja suitsu
ühe rõõmukiire. Selle kestusel jõudis ta neis uue plaani vastu huvi äratada. See uus plaan oli mereröövli elukutse a j u tiseks kõrvale heita ja vahelduseks indiaanlasteks hakata. See idee meeldis kõigile. Ei kestnud kaua, kui nad olid juba alasti ning pealaest jalatallani musta mudaga vöödiliseks võõbatud nagu sebrad, kõik mõistagi pealikud, ja tormasid läbi metsa inglise asundust ründama. Pikapeale eraldusid nad kolme vaenulikku suguharru, sööstsid oma peidukohtadest hirmsa sõjakisaga üksteise kallale ja tapsid ning skalpeerisid üksteist tuhandete kaupa. See oli verine päev ja järelikult ka rahuldav. Õhtusöögi ajaks kogunesid nad laagriplatsile, näljased ja õnnelikud. Kuid n ü ü d kerkis üles raskus: vaenulikud indiaanlased ei võinud sõbralikult koos leiba murda, kui enne polnud rahu tehtud, ja see oli lihtsalt võimatu rahupiipu suitsetamata. Ühestki muust protse- 109 duurist polnud nad kunagi kuulnud