1) agrobakteri poolt vahendatud geeniulekannet, 2) otsene DNA sisseviimine keemiliselt, elektriliselt voi mehhaaniliselt toodeldud protoplastidesse, 3) taimede pommitamine metalliosakestega, 4) taimede elektropoleerimine, 5) DNA sisseviimine mikroskoopiliste fiibritega voi ultraheliga mehhaaniliselt vigastatud taimekudedesse. Kloonimine Korgemate loomade kloonimise pohimottelisi meetodeid on kaks: 1. Embruokloonimine embruo tukeldamine parast sugoodi pooldumist (blastomeeride eraldamine) ja saadud embruote siirdamine surrogaatemadesse e retsipientidesse. 2. Somaatilise raku tuuma siirdamine munarakku kloonitava organismi rakutuum eraldatakse ja viiakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Voimalik on ka somaatilise raku ja tuumata munaraku liitmine elektriimpulsi abil. Molemal juhul hakkab munarakk arenema nagu normaalne sugoot ja see siiratakse surrogaatemasse parast esmaseid loigustumisi. Kuidas saadi Dolly? 1
replikatsioon toimub ainult uks kord (I etapis). Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homoloogsed kromosoomid jaotatakse tutarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid. Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tutarkromatiidide lahknemine. Nii moodustub loomadel uhest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude uhinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv ning sugoodi jagunemisega mitoosi teel areneb jalle diploidne organism. Nii loovad meioos ja viljastumine voimaluse eri kromosoomipaaride geenikombinatsioonide umberkorraldamiseks rekombinatsiooniks. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire, Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Sugukromosoomid ja soo maaramine Kromosoomide kaitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis jareldusele, et kromosoomides