Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus , kohtusüsteem ja seadusandlus. Rahvarinne- Organisatsioon, mis loodi sotsialistide, kommuniste ja teiste pahempoolsete erakondade poolt diktatuuriohuga võitlemiseks. Sufrazettid- naisõiguslased Keeluseadus- Seadus mis keelas alkoholi valmistamist, müüki ja sissevedu ja väljavedu. Suurbritannia Riigkord- Põhiseadusik monarhia. Demokraatlik kord. Seadusi võttis vastu parlament. Riiki valitsesid konservatiivid. Kaheparteisüsteem. 1920- algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Tööerakond saavutas kahel korral parlamendivalimistel võidu ning juhtisid valitsust.
ja osa aga tunnistas ülemkohus põhiseadusega vastuolu olevaks. Milles seisnes isolatsionism USA välispoliitikas? Paljude arvates olid tänamatud eurooplased süüdi USA'd tabanud hädades. Dominioon koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Koalitsioon valitsus, mille moodustavad mitu erakonda Rahvarinne Prantsusmaal 1930. aastatel fasismiohuga võitlemiseks loodud pahemerakondade ühendus. Sufrazettid Naiste võrdõiguslikkuse eest võitlejad Suurbritannias Uus kurss President Roosevelti algatatud ulatuslik majandusreformide kava Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Totalitaarses diktatuuris kontrollitakse isegi inimeste mõtteid ja inimesed elava d hirmuõhkkonnas. Autoritaarses riigis on küll enamik võimust koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, aga rahvas sageli mingit suurt survet ei tunneta.
Sufrazettid Naisõiguslased, tänu kelle survele said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised ja tänu kellele kaotati naistele seatud vanusepiirang (30. eluaastat) valimistele kümme aastat pärast selle kehtestamist. Suurbritannia ja Prantsusmaa Areng Suurbritannia Majanduses toimus väike ettevõtlus, kuid tehnika oli vananenud. Söe kasutamine energia allikana muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes ...
Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid kvantmehaanika, relatiivsusteooria, Freudi psühhoanalüüs Kunstis olid valdavaks ekspressionism ja juugendstiil TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20. SAJ ALGUL
alaväärtuslikeks ja otsisid võimalusi, kuidas kaasata naisiliberalistliku filosoofia sõnastatud ühiskondlikku ideaali.W arvates saavad naised täisväärtuslikeks inimesteks/kodanikeks vaid siis, kui neile on tagatud juurdepääs haridusele ja avalikule tegevusele.Sama ideed toetas oma kirjutistes ka John Stuard Mill, kes ütles,et naiste ja meeste vahel ei ole olemuslikku erinevust ning neised on intellektuaalselt ja moraalselt meestega võrdsed. Sufrazettid- feministlik liikumine 19.saj lõpul ja 20. saj algul- esimese laine feministid.Eesmärgiks oli tagada naistele valimisõigus ja osaleda meestega võrdväärsena avalikus sfääris, hiljem ka õigus kontrollida oma keha ja seksuaalsust. 1960.aastatel tekkinud angloameerika feminismi teine laine lähtus üldiselt samadest liberaalfeministlikest seisukohtadest, kuid pidas vajalikuks juhtida tähelepanu ka kogu ühiskonnakorralduse mehekesksusele.Teise laine feministlik