sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Laam suur tükk maast ehk litosfääri hiigelpangas. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline (70-75km) Võrdlus: Mandriline maakoor Kuni 70 km paks Vanem kui 4 miljardit aastat vana Kergem Settekivimid, graniit, basalt. Ookeanline maakoor Kuni 20 km paks Noorem, kuni 180 miljonit aastat vana Raskem Settekivimid basalt Subduktsioon · Ookenalise laama vajumine astenosfääri, sukeldumine mandrilise laama alla ja ülessulamine · Kaasnevad maavärinad, vulkaandi, svikud, vulkaanilised kaarsaared, kurdmäestiku teke Laamade liikumine külitsi · Kui laamad nihkuvad üksteisse suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise liikumist. · Tugevate pingete vallandudes tekivad tugevad maavärinad · Esineb Californias Kahe mandrilise laama põrkumine:
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad
magmast, mõõtmetelt palju suuremad kui kihtvulkaanid. 11. kujutada vulkaani osi joonisel; 12. nimetada vulkaane; Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau. 13. kaardil kujutada maavärinate ja vulkanismiga seotud piirkondi; selgitada mõisteid - astenosfäär, kivim, sette- , tard- ja moondekivim, laam, laamtektoonika, tsunami, kuum täpp, kontinentaalne rift, maavärina kolle ja kese, seismograafia, litosfäär, subduktsioon. 1) Astenosfäär - vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) Kivim - geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina. 3) Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel.
Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laama Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni. Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid Magnitogorski ning Tagili saarkaared (ookeanilise litosfääri subduktsioon teise ookeanilise litosfääri ploki alla). HilisDevonis järgnes sellele kontinentaalse Baltika laama ning tekkinud saarkaare akretsioon. Samal ajal moodustus ookeani teisel äärel subduktsioonivöönd ka piki Kasahstani laama piiri. Karboni vältel jätkus ookeanilise basseini sulgumine ning Permi ja Triiase vältel põrkasid omavahel kokku laamade mandrilised osad, mille tagajärjel tekkis mäestik. Referaat Uural Katrin Jermoskin
Maakera katab 50-200 km paksune jäik kiht (litosfäär), mis pikaajaliste pingete tulemusena kaotab sidususe ja on lõhustunud laamadeks. Litosfääri all asetseb osaliselt sulanud astenosfäär. Astenosfääris konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega erinevates suundades. Laamade põrkumine · Mandriline ja ookeaniline o Ookeaniline sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine o Mandrilisel maakoorel tekib kurdmäestik o Esinevad vulkaanid ja maavärinad o N: Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam · Mandriline ja mandriline o Tekib kurdmäestik, esinevad maavärinad o Ei ole vulkaanilist tegevust
Kivimite ringe protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Maavarade kaevandamine toob kaasa mudade hävimise, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostuse ja ka õhusaaste. Laama litosfääri plokk , mis triivib astenosfääril. Laamade lahkneminetoimud okeanide keskmäestikes, toimud rift emaakoore eemaldumisel ekkinud lõhe. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumineookealiline maakoor sukeldub mandrilise alla, tekib süvik. Subduktsioon e ookealilise ja mandrilise laama põrkumine mandrilise ja mandrilise maakoore põrkumine servad purunevad ja painduvad kõrgeteks mäeahelikeks. Ei esine vulkaani purskeid. Ookealiline ja ookealiline põrkuminaüks laama teise alla, süvik
Maavärinatega kaasnevad maakoorelõhed, varingud, rusuvoolud, tsunamid, maalihked, lumelaviinid. Vulkaanipurskega kaasnevad eralduvad gaasid, tuhapilv, lõõmpilv, vulkaanilised pommid, laavavoolud, lööklaine 12. Oskad nimetada nõlvaprotsesse ja tegureid mis soodustavad nõlvaprotsesse,ka inimtekkelisi. Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju -varisemine -libisemine -voolamine -nihkumine 13. Mõisted: subduktsioon, spreeding Subduktsioon- ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse Spreeding- ookeaniliste laamade lahknemine
Lained jõudsid ka Aafrica idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Maavärina epitsenter ning selle liikumine India ookeanis. Maavärina epitsenter oli India ookeanis Sumatra põhjaosast lääne pool. Maavärina põhjustas subduktsioon NOAA_2004_Indian_Ocean_Tsunami_Simulation_[www.keepvid.com].mp4 Dreaming of surfing? Here`s your chance! Kahju Miljonid inimesed 11 nest riigist jäid koduta, mistõttu loetakse seda tsunamit kõige hävitavaimaks tsunamiks ajaloos. Rahaline kogu kahju ulutub miljarditesse dollaritesse. Kõige suurema hoobi tsunamilt sai Sri Lanka riik. Selle riigi rannaäärne linnake jäi ilma kõigest 100m raadiuses olevatest majadest,
astenosfääriaine väljavoolamise koht. Astenosfäär on basaltse laava tekkimise koht, plastiline keskkond, st kivimid on voolavas olekus. Esineb ka mandritel (mandriline rift), nt Ida-Aafrika murrangute vöö koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali jv piirkond). Tekivad venituspingete tõttu riftid (alangud), tulemuseks on pangasmäestikud. · ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine raskem ookeaniline laam sukeldub kergema mandrilaama alla (subduktsioon); tekivad süvikud, magmakolded, vulkanism, mäestikud, kaasnevad vulkaanipursked ja maavärinad. Süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks juurde tekib mandriline graniitset maakoort. · mandriliste laamade põrkumine mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, maavärinad. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks
Tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas ning ülejäänud 3,5% põhiliselt lämmastik ÜLDISELOOMUSTUS Pind sarnaneb kivikõrbega Graniit, basalt Sageli ka maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel GEOLOOGIA Seismilised andmed puuduvad Veenusel puudub laamtektoonika Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon Aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust SISEMINE EHITUS Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 4963 km kõrgusel paikneb tihe, 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300400 km/h Pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0.3 kuni 1.0 m/s Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba
vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja kustunud vulkaan, lõhevulkanism ja lõõrvulkanism, kaldeera, lõõmpilv, mudavool, fumarool, kuumaveeallikas, geiser, laamtektoonika, laam, vulkaaniline saar, kuum täpp, basaltplatoo, kontinentaalne rift
tard ja settekivimid (nt. kilt, gneiss, migmatiit ). Gneiss Marmor Kivimite ringe Tunnikontroll Mida näitab soolsus Kliimasoojenemise mõju maailmamaerele Nimeta ookeanid Kuidas tekib põhjavesi Laamtektoonika Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamade liikumisviisid Külgsuunaline lahknemine ehk spreeding Horisontaalne lahknemine Põrkumine Subduktsioon Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeaniline laam on sunnitud sukelduma vahevöösse, kus ta üles sulab. Kuumad täpid Alad, mis tähistavad süvavahevööst pärt kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale. VULKAANID Maakoorde tekkinud lõõri ja lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Kustunud Suikuvad Aktiivsed Paiknemine
Kurdmäestikud, vulkaanid, maavärinad Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam o Mandriline ja mandriline põrkuvad Maavärinad, kurdmäestik India laam ja Euraasia laam o Ookeaniline ja ookeaniline , üks sukeldub, toimub subduktsioon Süvikud, moondekivimid, sulab maakoor Vulkaanid, maavärinad Filipiini laam ja Vaikse ookeani laam (sukeldub) Laamade nihkumine · Murrangulõhe, maavärinad, vulkaanid · Põhja Ameerika laam nihkub Vaikse ookeani laamaga · Vulkaanide tekkepõhjused, levik
Valitseb magma, ning temperatuurid on kuni 2500C. Aine olek on poolvedel Tuum: Jaguneb välis-, ning sisetuumaks. Tuum on läbimõõdult umbes 3400km. Välistuum on vedel, kuid sisetuum on tahke. Koosneb Ni, Fe-st. Temperatuur kuni 3000C. Kivimiringe: Magma jahtub Tardkivim mureneb Sete settib Settekivim moondub Moondekivim sulab MAGMA Laamade liikumisviisid. Laamade põrkumine: 1) Ookeaniline laama sukeldub mandrilise alla(subduktsioon). Hävib ookeaniline maakoor, süviku teke, maavärinad, tekivad moondekivimid. 2) Ookeaniline maakoor sukeldub ookeanilise alla. 3) Kaks mandrilist laamad põrkavad kokku. Laamade lahknemine: Murrangud, nõrgad maavärinad. Võrrelda kiht- ja kilpvulkaane. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast, kuid kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasist rikastunud ning märgatavalt suuremga viskoossusega
veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. VAIKSE OOKEANI SAARED Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. ANDID Mandriliste laamade põrkumisel nagu -Euraasia ja India - on tekkinud Himaalaja; ja mujal, teised noored kurdmäestikud: Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid;
Laamade liikumine ja kaasnevad protsessid 1) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad Ookeaniline laam sukeldub vahevöösse, sukeldumiskohta tekib süvik. Mandri äärele tekib vulkaanidega kurdmäestik. Nt: Andid. 2) Ookeanilised laamad põrkuvad Vanem ja raskem laam sukeldub teise alla, algul tekivad veealused vulkaanid, hiljem need kerkivad. Tekib saarkaar. Nt: Jaapan, Kuriilid. 3) Mandrilised laamad põrkuvad Tekib kurdmäestik, aga vulkaane pole, sest puudub subduktsioon ning maakoor on väga paks. Nt: Himaalaja. 4) Ookeanilised laamad eemalduvad Ookeani keskahelikus toimub spreeding ehk lahknemine, transformmurrangute järel tekib riftiorg ning ka pangasmäestik. Nt: Island 5) Kontinentaalne rift ehk kuum täpp mandrilaama all Tekib maakoore laama võlvkerge ja venituspinged, kolmeharuline rebend. Nt: Yellowstone rahvuspark 6) Kuum täpp ookeanis Tekivad veealused vulkaanid, hiljem vulkaanisaared. Nt: Hawaii 7) Laamade nihkumine
miljardi aastani. Erinevus seisneb selles, et laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub lihtsalt läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib. Vulkaaniline saarkaar tekib ookeanilise laama vahevöösse vajumisel, mil osa kivimitest sulab üles ja tekkinud magma moodustab süviku kõvale ookeani põhjale vulkaanide rea. Kui aga ookeaniline laam ,,upub" (toimub subduktsioon) vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. (Vaikset ookeani ümbritsev ,,tulerõngas") Aktiivseid ookeaniääri ja mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või nende ala, mis võib tekitada kontinentaalset rifti;
Süvakivimid: maakoores tardunud, purskekivim: tekib maa pinnal vulkaanidest välja voolanud laavast. Laam on litosfääri plokk,mis triivib astenosfääril. Vahevöö sügavikust ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteistest eemaldumist. Laamad liiguvad 4cm/a. Ookeanilised laamad liiguvad kiiremini. Laamade lahknemisel toimub ookeanis: uue maakoore teke, vulkaanipursked, maavärinad, mäeahelike teke. Subduktsioon on ook.maakoore sukeldumine vahevöösse. Laama vahevöösse vajumisel: maakoor hävib, tekib süvik, tugevad maavärinad, tekivad magmakolded, magma tardub graniitseks kivimiks. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht maa pinnal, asub laamade all, laamade keskpaigas(nt Havai). Kuum täpp ookeanis: õhuke ook.laam triivib täpi kohal ning see tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, milles vulkaanid on erineva vanusega
5. Kui kivimid satuvad maapõues suure rõhu ja kõrge temperatuuri kätte, siis nende kristalliline ehitus ja koostis muutuvad ja tekivad moondekivimid. 11. Subtuktsioonivööndites transporditakse ookeanilist koort ja setteid suurtesse sügavustesse vahevöösse. Kontinentaalne maakoor on aga väikese tihedusega ning seetõttu ei ole tavaliselt kontinentaalse maakoore sukeldumine subduktsioonivööndis võimalik. Kui kaks konvergeeruvat kontinenti lõpuks kohtuvad, lõpeb ka subduktsioon- kontinendid põrkuvad, ehk toimub kollisioon. Tagajärjed: mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, vähesed vulkaanipursked, maavärinad. 12. Mandrilise ja ookeanilise maakoore põrkumisel raskem ehk ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta süvik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel
b) Biogeensed on tekkinud taimsete ja loomsete org. Kuhjumisel ja kivistumisel. NB! Kõik tahked fossilsed kütused on biogeensed settekivimid. c)kemokeensed on tekkinud erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel. 3.Moondekivimid on tekkinud tard,-sette,-ja moondekivimitest kõrge rõhu ja temp all. See moodnudmine saab toimuda ainult laamade SUBDUKTSIOONI piirkonnas Graniit-gneiss Lubjakivi-marmor SUBDUKTSIOON Liivakivi-kvartsiit Kivimite ringe Laamatektoonika on õpetus laamade ehitusest ja liikumisest. Maakoor koosneb 35 erineva suurusega laamast. Tõukuvad/lahknevad-uues ookeanilise maakoore teke, vulkanism, maavärinad-peale üksikute erandite esineb ainult ookeanide keskmäestikes Põrkuvad laamad-ookeanlise maakoore hävimine, kivimi kihtide kurrutamine ja mäestike teke, maavärinad vulkanism. Liugservad-san andriose murrang-seda tekitavad maavärinad. Eesti geoloogiline ehitus.
23. 1915 aastal avaldas A.Wegener kontinentide triivi hüpoteesi, mida alguses naeruvääristati, kuid 50 aastat hiljem pidid geoloogid tõdema, et Wegeneril oli tähtsaimas osas õigus. Wegener tõestas, et fossiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu, mille nimeks oli Pangea. 1960 aastal sai laamdektoonika kui teadus üldise heakskiidu. Kui kaks ookeanilist laama või üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laamteineteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning formeerub subduktsioonivöönd- ookeaniline laam surutakse vahevöösse. Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on kontinentide kollisioon ning Leimaalaja taoliste mäestike sünd. Kui kaks ookeanilist laama teineteisest lahknevad, täitub nende vahel ruum vahevöös tekkinud magmaga. Kui kaks kontinentaalset laama
Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, astenosfääri->süvikud. Mandriline- jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, >kurdmäestikud. Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 3. Laamade nihkumine erisuundades-kaasnevad maavärinad. Subduktsioon-ookeanilise maakoore vajumine vahevöösse. Vaikse Ookeani laama servaaladel on rohkesti saari ja vulkaanilist tegevust ning seetõttu nim. Seda piirkonda Vaikse Ookeani ,,tulerõngaks" ning saari saarkaareks. Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised. Laamade sisealadel, kus magma kogumikud on tugevama surve all, tekivad ,,kuumad täpid". N: Hawai saarestik. Mandrilistel laamadel tekivad kuumade täppide piirkonnas murrangud e
Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade
Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade
• 1915 avaldas A. Wegener kontinentide triivi hüpoteesi, mida alguses naeruvääristati, kuid 50a. hiljem pidid geoloogid tõdema, et Wegeneril oli tähtsaimas osas õigus. • Wegener tõestas fossiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu, mille nimeks oli Pangaea. • 1960-l aastal sai laamtektoonika kui teadus üldise heakskiidu. • Kui kaks ookeanilist laama vöi üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam teineteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning formeerub subduktsioonivöönd- ookeaniline laam surutakse vahevöösse. • Üheks laamtektoonika kontrollivaks jõuks on vahevöös asetleidvad konvektsioonivoolud. Pidevas ringjas liikumises olevat vahevöö piirkonda nimetatakse konvenktsioonirakuks. • Laamade äärealasid on kolme tüüpi a) laamad liiguvad üksteisest eemale b)laamad liiguvad üksteise suunas c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt
liikumisest ja hävimisest. Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kontinentaalne rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Maavärina kolle ehk hüpotsenter ehk tekkekoht maa sees. Maavärina kese ehk epitsenter ehk punkt maapinnal hüpotsentri kohal. Seismograaf maavärinaid registreeriv riist. (richteri skaala) Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse.
naeruvääristati, kuid 50a. hiljem pidid geoloogid tõdema, et Wegeneril oli tähtsaimas osas õigus. 2) Wegener tõestas fossiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu, mille nimeks oli Pangaea. 3) 1960-l aastal sai laamtektoonika kui teadus üldise heakskiidu. 4) Kui kaks ookeanilist laama vöi üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam teineteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning formeerub subduktsioonivöönd- ookeaniline laam surutakse vahevöösse. 3) Üheks laamtektoonika kontrollivaks jõuks on vahevöös asetleidvad konvektsioonivoolud. Pidevas ringjas liikumises olevat vahevöö piirkonda nimetatakse konvenktsioonirakuks. 4) Laamade äärealasid on kolme tüüpi a) laamad liiguvad üksteisest eemale b)laamad liiguvad üksteise suunas c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt
Ookeaniline maakoor koosneb ainult basaldist ja settekivimitest, mandriline maakoor koosneb basaldist, graniidist ja settekivimitest. 2.LAAMAD Laamad: 1)Lahknevad e. tõukvad laamad 2)Põrkuvad laamad 3)Liuguvad laamad *Ookeani laamade lahknemine: kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, moodustub uut ookeanilist maakoort, tekivad pangasmäestikud. *Ookeanilise ja Mandrilise laama põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad, mandrilise maakoore teke, vulkaanide teke, subduktsioon(ookeanilise maakoore hävimine) *Ookeaniliste laamade põrkumine: veealused vulkaanid, vulkaaniliste saarte ahelikud, süvikud, maavärinad (Himaalaja mäestik) *Mandriliste laamade põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad *Laamde liikumine küljetsi: tugevad maavärinad, takistavad teineteise liiumist(San Andrease murrang) *Kuumad täpid - süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nim kuumadeks täppideks. (Hawai ja Kanaari saared)
peegelduvad. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Selle puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon, seetõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust. Soojusest vabanemine arvatakse toimuvat perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. ORBIIT JA PÖÖRLEMINE Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenuse aasta kestab 224,7 maist ööpäeva. Alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil
kuni 10m kõrgune tabas baleaari saari, Hispaaniat, Prantsusmaad ja itaaliat. 2004 aasta 26ndal detsembris toimus selle kümnendi (2000-2011)kõige ohvriterikkam ning suuruselt kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat. Indoneesia maavärin vastas 67 gigatonnile TNT-le !Maavärin võttis aset Indoneesias ning sellest kujunes täielik katastroof , sest maavärinale järgnes tsunami, mis tekitas tohutuid kahjustusi. Maavärina epitsenter oli India ookeanis , Sumatra põhjaosast lääne pool. Subduktsioon tekitas maavärina, mille tugevus oli 9,1 magnituudi. Sellele järgnev tsunami oli väga võimas, lained võisid olla kuni 30m kõrgused, mis tabasid 14 riiki. Kõige tugevamani tabas see Indoneesiat, millele järgnes Sri Lanka, India ning Tai. Tsunami oli nii võimas et jõudis isegi Somaaliasse, mis asus epitsentrist 4500 km kaugusel. Ohvreid oli nii palju et see loeti kõige ohvriterikkamaks looduslikuks katastroofiks üleskirjutatud ajaloos
- Millised lained registreerib seismograaf kõige esimesena? - Milline on pikilaine puhul laine võnkumise levik? (piki murranguid) - Millele viitab ristilaine varjutsoon läbides Maad? - Mis on Richteri skaala olemus? põhineb seismogrammidelt saadud maapinna liikumise amplituudil - Millised on tsunami tekkepõhjused? - Kus toimuvad madalakoldelised maavärinad? Laamtektoonika Spreeding ookeanipõhja lahknemine Subduktsioon ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse - Nimeta ookeanipõhja geomorfoloogilisi provintse o Keskahelik ookeaniline riftiahelik o Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik o Mandriline vöönd (ookeani äär) - Kas Vaikne ookean on passiivsete või aktiivsete äärtega? aktiivsete - Millised murrangutüübid on iseloomulikud ookeani keskahelikele? transformmurrangud
Mis on - kontinentaalne drift? Kontinentaalne drift on mandrite liikumist põhjustav jõud. - spreding laamad liiguvad üksteisest eemale toimub spreding ehk laamade lahknemine - konvergentsed laamad laamad liiguvad üksteise suunas toimub kollosioon - divergentsed laamad toimub spreding ehk laamade lahknemine - transformmurrang Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. - subduktsioon üks kontinent sukeldub teise alla. Subduktsiooni ajal toimub vaheväässe vajunud kivimi osaline ülessulamine. - kontinentide kollisioon kontinendid põrkuvad Millised laamad konvergeeruvad Jaapani saarkaarte tekkel? Vaikse ookeani laam, Filipiinide laam, Euraasia laam. Miks asuvad Jaapani saarte idapoolses osas maavärina fookused maapinnale lähemal võrreldes läänepoolsega? Kõige madalamad maavärinad toimuvad idas, maavärinate fookused sügavnevad aga lääne suunas
vulkaanilise saared (nt Island, Assoorid). Ida-Aafrika murrangute vöönd- seal on Kilimanjaro. O ja O põrkumine Tihedam laam sukeldub, tekib süvik, nt Mariaani süvik: Vaikse ookeani ja Filipiini laamad ( 11022m). Kaarsaarestik (nt Jaapan, Mariaani saared, Filipiinid). Seal piirkonnas esineb maavärinaid, alla läinud laamas tekkinud pinged tekitavad maavärinaid.. *Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. O ja M põrkumine. (subduktsioon) Nazca ja Lõuna-ameerika O sukeldub, tekivad süvikud, kurdmäestikud (nt Andid) purskavad vulkaanid ja esineb tugevaid maavärinaid. M ja M põrkumine Euraasia ja India=> Himaalaja Tekivad kurdmäestikud Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid) Pole vulkaani purskeid, sest maakoor on väga paks. Ja magma ei suuda läbi tungida. Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa. Ei esine subduktsiooni. Kurdmäestikud on sulgunud ookeani.
- Algab ookeani keskmäestikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat mäeahelike süsteeme (pikkus 80 000km; keskmine kõrgus 3km) - Tõusvate ainevoolude tõttu laamad eralduvad üksteisest, magma kerkib üles, jahtub ning tardub uueks maakooreks - Laama teises servas, kus ookeani-alune laam põrkub mandrilise laamaga, sukeldub ookeani-alune laam mandilise laama alla ja sulab seal (subduktsioon) - Põrkumise piirkonnas esineb: - Maavärinaid - Vulkaane - Mäestike teke (kurrutused) - Süvikud - Saarkaared - Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud - Laamade liikumise tagajärjel on toimunud ka mandrite triivimine Vulkaanid Magmakolle → lõõr → koonus → kraater → laava Vulkaani võib defineerida, kui lõõri või lõhet maakoores, läbi mille vulkaaniline materjal
Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kõrgrõhkkond ehk antitsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui naabelaladel, mille ümber esineb päripäeva pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad laskuvad õhuvoolud. Iolm on kõrgrõhkkonnas selge, tuulevaikne ja kuiv. Küllastusvöönd-maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega.laam- litosfääri plokk, mis tiivib astenosfääril. Lama sukeldumine ehk subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Ltosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. Lõunatsüklon-Vahemere või Musta mere piirkonnas tekkinud tsüklon, mis on liikunud põhja suunas ning millega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõõmpilv-kuum, gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlva alla. Maa tuum-2900kmst sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige
registreerimine seismiliste, akustiliste ja veetaseme muutuste vaatluste kaudu. Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami- hoiatustest osutunud ennatlikeks. 2004. aasta India ookeani maavärin ehk Suur Sumatra-Andamani maavärin oli maavärin, mis leidis aset 26. detsembril 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (kell 7:58:53 kohaliku aja järgi). Maavärina epitsenter oli India ookeanis Sumatra põhjaosast lääne pool. Maavärina põhjustas subduktsioon. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi Kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin pärast 9,2-magnituudist suure reede maavärinat 1964, mille kese oli Alaska lähedal, ning võimsuselt neljas alates 1900. aastast. Maavärin tekitas tsunami (LISA3), mida nimetatakse sageli Aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri Lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Somaaliasse, mis asub maavärina epitsentrist 4500 km kaugusel. Randu üleujutavate
mandriline maakoor- mandrite ja šelfimerede alla jääv maakoor, mille paksus on keskmiselt 40km, mägede all 60-80km. ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev 3-15km paksune maakoor. ookeani keskahelik- kõikides ookeanides kulgev ulatuslik veealune laugenõlvaline, ookeanipõhjast 2-3km kõrgusele tõusev 1000-4000 km laiune mäheahelike süsteem. süvik-ookeanilaama sukeldumisvööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus. subduktsioon- ehk laamade sukeldumine, ookeanilise laama vajumine vahevöösse. kurdmäestik- laamade põrkepiirile, maakoore kokkusurutud vöönidsse tekkinud plastiliselt deformeeritud ehk kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. kurrutus- ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. murrang- kivimkehade nihkumine. maavärin-maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemis
Litosfäär maakoor + vahevöö osa, mis jääb astenosfääri peale. Mesosfäär süvavahevöö Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond vahevöös (plastiline osa, vt üles) Ookeanilise e basaltse maakoore paksus 3-10km kuni 15km keskahelike all Kontinentaalse e graniitse maakoore paksus 25-80km 2 400-650km üleminekuvöönd, mineraalse aine tihenemine. Laskunud(subduktsioon) ookeaniline maakoor seguneb seal ülejäänud ainesega. Maateaduste alused I (12.sept) Välistuuma(vedel) ja vahevöö(tahke) piiril asuv D'' kiht(d-sekund). Muutuva kõrgusega nn. antirelieef, vedelad mäed ja orud tahke kihi all. D''kihis võivad tekkida nn. superpluumid, mis põhjustavad basaltplatoode tekkeid pinnal. Maa sisesoojus. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur(geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivselt
koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses. Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika . Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust."Liigsest" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi. 7 Veenuse atmosfäär
maavärinad. - Kahe mandrilise laama põrk- nagu -Euraasia ja India - on tekkinud Himaalaja; ja mujal, teised noored kurdmäestiku: Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid; esineb tugevaid maavärinai, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. - Ookeanilise ja mandrilise laama põrk- raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide
7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? laam - triivivad plaadid litosfääris väiksema tihedusega massid liiguvad maapinna poole, suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole. (soojusringlus) 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. ookeanilaamade lahknemine e spreeding - laamad liiguvad üksteisest eemale, magma tõuseb ja jahtub vees ära, Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemisel keskahelikus on noored kivimid sukeldumine e subduktsioon - raskem laam sukeldub kergema alla (mandrilised), tekivad mäed, nt. Himaalaja mäestik - ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, kivimite sulamisega kerkib magma ja tekivad pinged, maavärinad nt. Jaapanis laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel, 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a
1. Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding: tekib ookeani keskahelik, ookeanilaamade lahknemisalal tekib pangasmäestik, (Seda saab silmaga näha Islandil), kivimitesse kogunenud pingete vabanemisel tekivad maavärinad 2. ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: ookeanilaam sukeldub kuna ta on raskem - ookeanilaam hävib, tekib vulkaaniline kurdmäestik ja ookeanisüvik (nt Lõuna- Ameerika läänerannik) Laamade sukeldumine ehk subduktsioon 3. pm kui ookeanilaam ja ookeanilaam põrkuvad - tihedam jälle sukeldub, tekib süvik ja süviku mandripoolsele servale moodustub sukeldumise käigus vulkaaniliste saarte rida ehk saarkaar (nt Jaapani ja Kuriili saared) 4. kahe mandrilise laama põrkumine: kumbki laam ei sukeldu, põrkumise tagajärjel tekib kurdmäestik ning vulkaaniline tegevus on väga piiratud, sest maakoor pakseneb, mis omakorda raskendab
- Kahe mandrilise laama põrk- nagu -Euraasia ja India - on tekkinud Himaalaja; ja mujal, teised noored kurdmäestiku: Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid; esineb tugevaid maavärinai, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. - Ookeanilise ja mandrilise laama põrk- raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste
keskahelike harja piirkonnas lõhedest laavana ookeani põhja, tardudes seal ookeanilist maakoort moodustavaks kivimiks. Tardunud laavast tekivad veealused vulkaani mäeahelikud. Samal ajal triivivad ookeanilaamad aeglaselt teineteisest eemale, põhjustades maakoore venituspingete tõttu ookeanilise maakoore rebenemise. [nt Atlandi ookeani keskosas (Island)]. Geoloogilised protsessid: maavärinad, vulkanism, uue maakoore teke, ookeani keskmäestik. Laamade (põrkumine) sukeldumine ehk subduktsioon. KOKKU Vahevöösse sukeldub ainult ookeaniline laam, sest on tiheduselt suurem kui mandrilaam. Ookeanilaama vajumine vahevöösse algab süviku tekkega. Kui sukeldumine toimub mandri servast eemal, moodustub vulkaaniliste saarte rida, mida nim saarkaareks (nt Jaapan, Kuriili saared). Kui ookeanilaam sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, tekib mandri äärele aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik. [nt Lõuna-Ameerika läänerannik, Andid.] Geoloogilised protsessid: süvik,
nähtused ja näited. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding. Kahe ookeanilaama vahel on tõusvad magmavoolud, mis tekitavad mäeaheliku. Pidevalt jahtuv ja seejärel tardunud magma kasvatab ahelikku, samal ajal triivivad ookeanilaamad teineteisest eemale, mille tulemusel maakoor rebeneb. Kaasnevad nähtused on veealused mäeahelikud, maavärinad. Nt. Keskahelik Atlandi ookeanis. Laamade sukeldumine ehk subduktsioon. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ja tihedam (ookeani)laam vahevöösse ja tekitab seetõttu süviku. Süviku mandripoolsele servale tekib saarkaar ehk vulkaaniliste saarte rida. Nii tekivad ja ääremered. Mida raskem ja tihedam on laam seda sügavamale ta tungib seega seda väiksemad on kerkivad mäed. Kui laam sukeldub sügavale tekib saarkaar, kui sukeldub vastu
üksteise suhtes pidevas liikumises. Laam on litosfääropank, mis liigub 1 10 cm/a.Laamade liikumist uurivat teadust nim laamtektoonikaks. See teooria sai alguse Alfred Wegwneri poolt välja pakutud mandrite triivi hüpoteesist. Laamad paneb liikuma aine liikumine vahevöös, seda omakorda põhjustab kuum tuum. · Kui kaks ookeanilist laama või üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam üksteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning ookeaniline laam surutakse vahevöösse. · Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on Himaalaja-taolise mäestiku teke. · Kui kaks ookeanilist laamateineteisest lahknevad, täitub nende vaheline ruum vahevöös tekkinud magmaga. Selle kristalliseerumisel moodustub uus maakoor ja ookean laieneb. · Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekib kontinentaalne rift ning selle
LAAM vulkaanipursked maavärinad tekib uus maakoor ookeaniline maakoor ookeaniline maakoor magmakolle * Laamade põrkumine ookeaniline ja mandriline - ookeaniline maakoor laskub vahevöösse (subduktsioon), paksem kuid kergem mandriline jääb peale ookeaniline maakoor hävib, tekib süvik, süviku äärele ookeanipõhja vulkaaniline saarkaar, tugevad maavärinad, mandri servas vulkaanilise kurdmäestike teke, osa ülessulanud ookeanilist laamat kinnitub mandri külge, seega mandrilise laama laienemine Vulkaaniline kurdmäestik
· murrangulõhed · vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Põhja-Ameerika laam Laamade põrkumine Ookeaniline põrkub mandrilise laamaga ookeaniline laam sukeldub vahevöösse (subduktsioonivöönd) · tekivad süvikud · moodustuvad moondekivimid · kurdmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Euraasia laam vs. Vaikse ookeani laam; Lõuna-Ameerika lääneosa Kaks ookeanilist laamat põrkuvad üks laam sukeldub (subduktsioon) · vulkaanilised saared · moondekivimite teke · süvikute teke Näide: Filipiini ja Vaikse ookeani laam Kaks mandrilist laamat põrkuvad · kurdmäestikud · esinevad maavärinad · vulkaane EI esine! Näide: Himaalaja mäestik 5. Vulkaanid Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib,
laama liiguvad vastassuundades. Selle tulemusena triivivad mandrid üksteistest kaugemale(nt. Põhja-Ameerika ja Euraasia) ja tekkinud nõgu täidab maa sisemusest pärinev magma, moodustades ookeanide keskahelikke(nt. Atlandi ookeani keskahelik) ja ühtlasi ka uut maakoort. o Ookeaniline maakoor tekib keskahelikus ja hävineb kokkupõrkel mandrilise maakoorega subduktsiooni tõttu. Subduktsioon on protsess, mille käigus tihedam ookeaniline maakoor(3g/cm^3) libiseb hõredama, mandrilise maakoore (2g/cm^3) alla ja sulab kuumuse tõttu taas magmaks. Subduktsioonipiirkondadesse tekivad süvikud. o Ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam.
annaabi.ee 
