tämbriregulaatori mistahes asendi puhul. Kanalite vaheline sumbumus sagedusel 1000 Hz peab olema vähemalt 40 dB, vähemnõudlikkes vähemalt 30 dB. Võimendi astmete nõutavad parameetrid Amatöörkonstruktor koostab amatöörskeemi mitmest allikast saadud skeemidega astmetest. Et need omavahel sobiksid peavad nende sisend- ja väljundtakistused ning sisend- ning väljundpinged, kuid ka mitmed muud parameetrid olema teatud kindlate suurustega (tabel 6.2 Abo raamatus on esitatud struktuurskeemile vastavate plokkide soovitatavad parameetrid). Parameetrid on esitatud kolmel tasemel. Algtaseme parameetritega plokkidest saab koostada võimendi, mis rahuldab näiteks standardiga DIN 45500, Hi-Fi parameetritega aparatuurile miinimumsuurustena. Kui plokid on keskastme parameetritega on võimendi tunnussuuruste poolest samal tasemel parimate Hi-Fi klassi võimenditega, mis on toodetud umbes 25 aastat tagasi, see tähendab 80-ndate aastate algul.
Plokid on põhimõtteliselt lühikesed. Ahendkoodi esitus tekitava maatriksiga: Y(väljundvoog) = X(infovoog) * G (tekitav maatriks) 73. Ahend-pidevate koodide esitus koodipuuna. Loenguslaid 21. (lk. 4) Reeglid: Olgu infoploki pikkus k, puukujulise graafi igast sõlmest on hargnemisi 2 k. Igale ribale vastab n sümbolist kood, igast sõlmest liigutakse kas üles või alla vastavalt infosümbolite väärtustele. Koodipuud pole raske teha, kuid ta peab vastama struktuurskeemile. Parim on tema moodustamist teha sammhaaval. Koodipuud saab kasutada nii eraldavate kui ka eraldamatute ahendkoodide koostamisel. Iseärasusteks on alaline laienemine (iga uue infosümboliga koodipuu läheb oluliselt laiemaks ja piltlikult ei mahu selline koodipuu kuskile ära) ja korduvate osade olemasolu (neid võib kokku keerata võrekujuliseks koodi graafiks (trelliks), siit pärineb ka inglise keelne nimetus (trellis code)) 74. Koodivõre kood (6,3) Loenguslaid lk. 5
annaabi.ee 
