plahvatusohtik ja seetõttu võib järsul kuumutamisel segu plahvatada. Ammooniumnitraadi lagunemisel tekkivate reaktsioonisaaduste koostis on erinev ja sõltub peamiselt temperatuurist. Temperatuuril üle saja kraadi eralduvad gaasiline ammoniaak ja lämmastikhappe aurud, mis on sissehingamisel ohtlikud nii inimestele kui loomadele. Nitraate kasutatakse väga palju väetistena ja lõhkeainetena, pürotehnikas, ravimites, puhaste metallioksiidide saamisel, tekstiilitööstuses. Strontsiumnitraadi mõjul värvub punaseks, baariumnitraadi mõjul leek roheliseks ning kaltsium-, kaalium- ja naatriumnitraadi mõjul vastavalt telliskivipunaseks, violetseks ja kollaseks. Seepärast rakendatakse neid sooli rakettides ja ilutulestikes. Põlevaid värvilisi tulesid tuntakse bengaalitulede nimede all. Tuntumateks nitraatideks on KNO3 india salpeeter, NaNO3 tsiili salpeeter, Ca(NO3)2 norra salpeeter, NH4NO3 ammooniumnitraat, AgNO3 põrgukivi
4NO2- + 4H+ + O2 4NO2 + 2H2O Määramist segavad I- -ioonid.Nende kõrvaldamiseks uuritavast lahusest lisa lahusele (pH=7- 9) AgNO3 ja tsentrifuugi. NO2- tõesta tsentrifugaadi aurutusjäägist. Sulfitioonide SO3-2 tõestamine. Gaaside eraldumise katses tekib põlevale tikule iseloomuliku lõhnaga gaas vääveldioksiid SO2. SO3-2 + 2H+ H2O + SO2 Segavad NO2- -ioonid.Nende esinemise korral sadesta SO3-2 strontsiumnitraadi Sr(NO3)2 abil pH=9 juures.Pese sade ja tõesta sealt SO3-2. Karbonaatioonide CO3-2 tõestamine. Gaaside eraldumise katses tekib värvusetu ja lõhnatu gaas süsinikdioksiid CO2. CO3-2 + 2H+ H2O + CO2 Segavad S-2,SO3-2 ja NO2- -ioonid.Nende olemasolul oksüdeeri nad eelnevalt KMnO4 lahuse abil (soojenda ja auruta kuivaks). Silikaatioonide SiO3-2 tõestamine. Uuritava lahuse hapestamisel eraldub sültjas ,pooleldi läbipaistev ränihappe H2SiO3 sade