Strontsium
looduses puhtal kujul ei leidu, vaid ainult seotult teiste ühenditega, nagu näiteks
mineraalides strontsianiit (SrCO3) ja tsölestiin (SrSO4.) Strontsiumit säilitatakse
vedelas süsivesinikus nagu mineraalõlis, kinnijoodetud nõus või petrooleumis, et vältida
oksüdeerumist. Õhus kattub strontsiumi pind juba toatemperatuuril kollaka
hapnikuühendite kihiga. Peenestatud pulbriline strontsium on toatemperatuuril
isesüttiv. Strontsiumisoolad põlevad punase leegiga, mistõttu kasutatakse neid
pürotehnika ja signaalrakketide tootmises. Maakoores esineb loodulik strontsium seguna
neljast stabiilsest isotoobist, millest levinuim on 88Sr (88,56%).
Levik
Strontsium on maakoores elementide levimuselt 15. kohal, esinedes keskmiselt 0,034%
ulatuses kõigis tardkivimites. Strontsiumi leidub peamiselt kahe ühendina: strontsianiit
(SrCO3) ja tsölestiin (SrSO4). Neist kahest mineraalist esineb tsölestiin settekivimites
annaabi.ee 
