Strontsium
Strontsium ei ole
mürkmetall (inimkehas 140 mg), kuid põhjustab ainevahetushäireid, kui teda sisaldub
palju kas joogivees või toiduainetes. Inimkeha absorbeerib strontsiumit nagu oleks see
kaltsium. Keemilise sarnasuse tõttu ei ole strontsiumi stabiilsed vormid inim ja
loomorganimidele ohtlikud. Teatud kogustes võib strontsium olla isegi kasulik. Ainult
radioaktiivne 90Sr on elutegevusele ohtlik , mis põhjustab leukeemiat ja teisi vähktõve
vorme.
Isotoobid
Strontsiumil on neli püsivat, looduses esinevat isotoop: 84Sr (0,56%), 86Sr (9,86%), 87
(7,0%) ja Sr (82,58%).[2] Neist on radiogeenne ainult 87Sr. 87Sr tekib radioaktiivse
leelismetalli 87Rb lagunemisel. 87Rb poolestusaeg on 4,88*1010 aastat. Seega on igas
materjalis kaht liiki päritoluga isotoop 87Sr: esiteks see osa, mis on moodustunud koos
isotoopidega 84Sr, 86Sr ja 88Sr, ning teiseks 87Rb lagunemisel tekkinud osa. Suhtarv
87Sr/86Sr on geoloogilistes uurimustes esitatud parameetrina
annaabi.ee 
