aeg ja asukoht stringil.) Avatud stringi maailmaleht kujutab endast riba, mille ääred märgivad stringi otste liikumist aegruumis. Kinnise stringi maailmaleht on aga toru või silindri kujuline, lõik sellest torust on ring, see esitab stringi ühel ajahetkel. Kaks stringi võivad omavahel ühineda ja moodustada ühe stringi. Sama moodi võib üks string jaguneda kaheks eraldi stringiks. Seda, mida varem kujutati osakestena, vaatleb stringiteooria lainetena, mis on tingitud stringi võnkumisest. Ühe osakese kiirgamine või neelamine teise poolt on stringiteooria järgi kahe stringi ühinemine või jagunemine. Näiteks päikese gravitatsioonilist mõju maale kujutas osakeste teooria nii, et päikese osake kiirgas gravitoni ja osake maal püüdis selle kinni. Stringiteooria kujutab vastavat protsessi H-kujulise toruna. (Stringiteooria on mõnes mõttes üsna torulukksepanduse sarnane
(Igat punkti sellisel maailmalehel iseloomustavad kaks suurust: aeg ja asukoht stringil.) Avatud stringi maailmaleht kujutab endast riba, mille ääred märgivad stringi otste liikumist aegruumis. Kinnise stringi maailmaleht on aga toru või silindri kujuline, lõik sellest torust on ring, see esitab stringi ühel ajahetkel. Seda, mida varem kujutati osakestena, kirjeldatakse stringiteoorias lainetena, mis on tekkinud stringi võnkumisest. Ühe osakese kiirgamine või neelamine teise poolt on stringiteooria järgi vastavalt kas kahe stringi ühinemine või jagunemine. Üks stringiteooriate suuremaid probleeme on see, et ta nad on kooskõlalised ainult siis, kui maailmaruumil on nelja asemel kas 10 või 26 mõõdet. Arvatavasti on need lisamõõtmed kokku kõverdunud üliväikesesse ruumi. Seetõttu me lihtsalt ei märka neid ja tunnetame ainult üht aja- ja kolme ruumimõõdet. Stringiteooriaid on mitmeid, need erinevad selle poolest, millised omadused stringidel olla võivad
lisada supersümmeetriasse nn R-paarsuse nimeline uus sümmeetria, sisaldab teooria üht uut massiivset ja stabiilset osakesetüüpi. Seega oli osakestefüüsikute peamine lootus R-paarsusega supersümmeetrial. Supersümmeetria ei lahendaks mitte ainult tumeaine probleemi, vaid selle abil saaks seletada veel mitmeid Standardmudeli ,,veidrusi". Supersümmeetrial on lisaks palju häid matemaatilisi omadusi ja sügavamalt olemuselt on supersümmeetriline ka stringiteooria. Stringiteooria on teadaolevalt ainus matemaatiline mudel, mis suudab anda ideid, kuidas võiks olla ühendatud ühte teooriasse kõik loodusest tuntud jõud: gravitatsioon, tugev ja nõrk vastastikmõju ning elektromagnetiline vastastikmõju. Kosmilised kiired on teatavasti kõik need osakesed, mis saabuvad Maale kosmosest. Suur osa kosmilisest kiirgusest jääb lõksu Maa magnetvälja ning järelejäänud osast enamik neeldub juba atmosfääri ülakihtides ja maapinnani jõuab üksnes tühine
Kiirendi otsustati rajada 1994. aastal. Eesmärgiks seati lahenduste otsimine seni mõistatuseks jäänud füüsika ja kosmoloogia probleemidele, sealhulgas eelkõige standardmudeli ennustatud Higgsi bosoni avastamine. Loodetakse leida ka muu hulgas teadaolevate osakeste võimalikke supersümmeetrilisi partnereid ja märke tumeaine olemusest, taasluua universumi sünnijärgse seisundi kvargi-gluuoniplasma, otsida seletust aine ja antiaine ebasümmeetriale, täheldada stringiteooria ennustatavaid lisamõõtmeid. Ehitust alustati 1998. aastal ja põrguti lülitati esimest korda tööle 10. septembril 2008. CERNi kulud ehitamisele ja seadmetele olid umbes kolm miljardit eurot, millele lisandusid nii CERNi kui ka teiste osalejate tehtud kulutused detektoritele ja arvutustehnikale. Iga eksperiment on iseseisev üksus, mida rahastavad selles osalejad. CERN on üks osalejatest; ta maksab umbes 20 protsenti CMSi ja LHCb eelarvest, 16 protsenti ALICE'i
Tänapäeval on aga see muutunud pigem vastupidiseks. Suure osa füüsikast moodustab teoreetiline teadus, luuakse palju teooriaid ning seejärel püütakse luua katseid, mis neid teooriaid kinnitaksid. Kuna on raske leida midagi, mis kardinaalselt muudaks meie maailmapilti ja oleks ka tõestatav, siis on loodud vaid palju uusi teooriaid, kuid neile on vähe tõestusi, lihtsalt ei osata teha veel katseid, mis neid tõestaksid. Näiteks stringiteooria pakub meile, et maailmas on rohkem dimensioone, kui meile hetkel tuttavad ja tajutavad on. Me ei taju neid, seetõttu on raske tõestada, kas need üldse olemas on. Kui see teooria aga tõestust leiaks, oleks meil ettekujutus meid ümbritsevast ehk hoopis teistsugune. Seoses maailmapildiga tekivad ka küsimused: Kas kogu maailm on füüsikaliselt mõõdetav? Kas maailmapildi loomiseks piisab vaid füüsikaliselt mõõdetavatest suurustest?
Higgsi osake on kahtlemata kõige rohkem kõneainet pakkunud osake füüsika ajaloos. Füüsikas on teatavad liiki osakesed, mis kannavad edasi vastastikmõju, mida nimetatakse boosoniteks. Selle teooria lahendas paljud probleemid, kuid tekitas ka uusi. Esiteks ei ole me veel Higgsi osakesi näinud ja teiseks me ei tea, kui rasked nad ise on. Higgsi osakeste loomiseks tuleks lasta prootonitel kokku põrgata valguse kiirusele lähedasel kiirusel. Veel on vara öelda, kas stringiteooria on üks füüsika paremaid leiutusi või kaob see ajaloo prügikasti sarnaselt 18. Sajandi soojusaine kalooriku kohta välja töötatud teooriaga. M-teeoria hõlmab kõiki stringiteooriaid ja asendab ühemõõtmelise stringi elementaarobjektiga, mis kahemöötmelise membraanina võib võnkuda paljudes mõõtmetes. Varjatud mõõtmeid saab paljudel viisidel kokku voltida ja igale viisile vastab loodusseaduste ja looduslike konstantide kindel komplekt
suure staadioni suuruseks. Nn. elementaarosakesed (mida nad tegelikult küll ei ole, kuna koosnevad veel lihtsamatest osakestest) prootonid, neutronid jt. koosnevad allosakestest mida nimetatakse kvarkideks . Kvarke on vähe, füüsikud nimetavad neid punasteks sinisteks ja rohelisteks ning eristavad veel antipunast, antisinist ja antirohelist kvarki. Kvarke ja leptoneid kokku nimetatakse fundamentaalosakesteks Kuid stringiteooria järgi on kõik osakesi moodustajad ühemõõtmelised(!) elementaarobjektid, mille võnkumisolekud ongi elementaarosakesed ehk kvargid ei ole midagi muud kui võnkuvad energiakeelekesed. NB! Kuid kvarke üksikuna ei eksisteeri. Elementaarosakesed pole kõik stabiilsed. Enamus elementaarosakesi on lühikese elueaga ja lagunevad varem või hiljem mingiteks teisteks osakesteks
lõpmatustest vabad. Mingi aja tagant arvamus muutus, kuulutati, et pole mingit põhjust arvata, et supergravitatsiooniteooria on lõpmatusest vabad ja see tähendas, et need teooriad on lootusetult vigased. Hoopis supersümmeetriline stringide teooria pidavat olema ainus tee gravitatsiooni põimimiseks kvantteooriaga. Stringid, nagu nende nimekaimud argieluski, on ühemõõtmelised ulatusega objektid. Neil on ainult pikkus. Stringiteooria kohaselt liiguvad stringid läbi taustaks oleva aegruumi. Stringi lainesäbaraid tõlgendatakse osakestena. Kui stringidel oleks ühtaegu nii tavamõõtmed kui ka Grassmanni mõõtmed, siis vastaksid stringi lained bosonitele ja fermionidele. Sel juhul kompenseeriksid põhiolekute positiivsed ja negatiivsed energiad üksteist nii täpselt, et ei jääks isegi väiksemat liiki lõpmatusi. Deklareeriti, et superstringiteooria ongi kõikehõlmav teooria. Pärast 1985
lõpmatustest vabad. Mingi aja tagant arvamus muutus, kuulutati, et pole mingit põhjust arvata, et supergravitatsiooniteooria on lõpmatusest vabad ja see tähendas, et need teooriad on lootusetult vigased. Hoopis supersümmeetriline stringide teooria pidavat olema ainus tee gravitatsiooni põimimiseks kvantteooriaga. Stringid, nagu nende nimekaimud argieluski, on ühemõõtmelised ulatusega objektid. Neil on ainult pikkus. Stringiteooria kohaselt liiguvad stringid läbi taustaks oleva aegruumi. Stringi lainesäbaraid tõlgendatakse osakestena. Kui stringidel oleks ühtaegu nii tavamõõtmed kui ka Grassmanni mõõtmed, siis vastaksid stringi lained bosonitele ja fermionidele. Sel juhul kompenseeriksid põhiolekute positiivsed ja negatiivsed energiad üksteist nii täpselt, et ei jääks isegi väiksemat liiki lõpmatusi. Deklareeriti, et superstringiteooria ongi kõikehõlmav teooria. Pärast 1985
tõesemad. Kolmandaks tüübiks on braani multiversum. Selle kohaselt on iga universum kolmedimensiooniline braan, mis eksisteerib koos paljude teistega. Braan tuleb sõnast ,,membraan" ja tähendab sarnastelt algsele sõnale teatud ümbrist, mis eraldi 18 olevad osad üheks kokku liidab. See toetub M-teooriale, mis on stringi teooria üks osa (Greene, 2011). Erinevalt paljudest teistest teooriatest, ei vaatle stringiteooria osakesi kui fundamentaalstruktuuri aluseid, vaid käsitleb asju, mille ainsaks dimensiooniks on pikkus. Teooria järgi hõivab osake igal hetkel ruumis ühe ruumipunkti, mille tõttu on tema teekond aegruumis esitatav joonena ehk maailmajoonena. String hõivab igal ajahetkel ruumis ühe joone, mille teekonda aegruumis esitatakse pinnana ehk maailmalehena. Igat punkti sellisel maailmalehel iseloomustatakse vaid kahe suurusega: aeg ja asukoht stringil
teleportatsioon, kui inimene saaks sinna minna. 5 Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates füüsikateooriates. Stringiteoorias on tsentraalseks ideeks, et aegruumi mõõtmeid on palju rohkem kui ainult neli. Näiteks ruumi mõõtmeid ennustatakse kokku lausa kümme mõõdet ja ajal on siis ainult üks mõõde. Kokku teeb see 11-mõõtmelise aegruumi, mida siis stringiteooria ennustab. Kuid antud töös olevad teooriad ( ideed ) tõestavad aga hoopis vastupidist aegruumi mõõtmeid ei tule tegelikult juurde, vaid need hoopis vähenevad ( ehk kaovad ). Näiteks selline tõsiasi avaldub selles, et aeg aegleneb ja pikkused lühenevad suurte masside vahetus läheduses ja massi üha enam kiireneval liikumisel. Aja ja ruumi dimensioonide kadumine avaldub väga selgesti ka kvantmehaanikas kirjeldavates nähtustes
teleportatsioon, kui inimene saaks sinna minna. 5 Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates füüsikateooriates. Stringiteoorias on tsentraalseks ideeks, et aegruumi mõõtmeid on palju rohkem kui ainult neli. Näiteks ruumi mõõtmeid ennustatakse kokku lausa kümme mõõdet ja ajal on siis ainult üks mõõde. Kokku teeb see 11-mõõtmelise aegruumi, mida siis stringiteooria ennustab. Kuid antud töös olevad teooriad ( ideed ) tõestavad aga hoopis vastupidist aegruumi mõõtmeid ei tule tegelikult juurde, vaid need hoopis vähenevad ( ehk kaovad ). Näiteks selline tõsiasi avaldub selles, et aeg aegleneb ja pikkused lühenevad suurte masside vahetus läheduses ja massi üha enam kiireneval liikumisel. Aja ja ruumi dimensioonide kadumine avaldub väga selgesti ka kvantmehaanikas kirjeldavates nähtustes
teleportatsioon, kui inimene saaks sinna minna. 5 Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates füüsikateooriates. Stringiteoorias on tsentraalseks ideeks, et aegruumi mõõtmeid on palju rohkem kui ainult neli. Näiteks ruumi mõõtmeid ennustatakse kokku lausa kümme mõõdet ja ajal on siis ainult üks mõõde. Kokku teeb see 11-mõõtmelise aegruumi, mida siis stringiteooria ennustab. Kuid antud töös olevad teooriad ( ideed ) tõestavad aga hoopis vastupidist – aegruumi mõõtmeid ei tule tegelikult juurde, vaid need hoopis vähenevad ( ehk kaovad ). Näiteks selline tõsiasi avaldub selles, et aeg aegleneb ja pikkused lühenevad suurte masside vahetus läheduses ja massi üha enam kiireneval liikumisel. Aja ja ruumi dimensioonide kadumine avaldub väga selgesti ka kvantmehaanikas kirjeldavates nähtustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
