Depressioon
tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema
perioodi, vähemalt kahe nädala vältel.
Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu.
Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada.
Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused
Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad
stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suhted,
ebaõnnestumised, üksildus.
Minevikus toimunud kurvad ja õnnetud sündmused
Oluline osa depressiooni tekkel on lapseea läbielamistel nagu näiteks vanemate kaotus, armastuse ja
läheduse puudumine, füüsiline ja seksuaalne vägivald.
Muutused aju keemilises tasakaalus
Depressiooni korral on tegemist teatud keemiliste ainete (serotoniin, noradrenaliin, dopamiin)
sisalduse muutusega ajus