Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
Peamiselt puudutas
nende tegevus ohverdamist (kirjas Poseidoniose traditsiooni ajaloolastel) Strabon
kirjutab, et ohverdati inimesi: neile löödi noaga selga ning ennustus saadi selle põhjal,
kuidas ta suri. Ohverdamisi ei teostatud druiidide kohaloluta. Ohvri võis nooltega
maha lasta, teibasse ajada, ära põletada. Diodoros Sitsiiliast kirjutab, et nende
ohverdustavad on kummalised ja uskumatud. Ohverduse kirjeldus on umbes sama mis
Strabonil samuti ei ohverdata ilma filosoofi (druiidi) juuresolekuta. Caesar kirjutab,
et druiid oli ohverdamise teostamise õigsuse järgija, rahva usuelu korraldaja. Gallia
rahvas olevat väga ebausklik ning usuti, et kui keegi haigestub, võib aseainena
ohverdada kellegi teise. Sellised ohverdamised toimusid ka ülikute seas. Teretulnumad
ohvrid pidid olema kurjategijad; kui need puudusid, võis ohverdada süütuidki.