Minu ja minu riigi 20 aastat
Mäletan vaid, kuidas televiisoris asendusid vene päritolu multikad üha rohkem
lääne analoogidega, „Mootorratturhiired Marsilt” muutusid minu eakaaslaste kangelasteks.
Igaõhtuseks meelelahutuseks sai välismaine actionfilm ning ihaldusväärseimaks leluks poisiklutile
legokonstruktur, asendades puust mänguklotse, mis olid juba ammu luitunud värvusega. Üks hetk
saabus interneti võidukäik, mis muutus ruttu elu loomupäraseks osaks, mille tõttu hakati maad ka E-
stoniaks kutsuma. Teiselt poolt meenub, kuidas 1990ndate keskel näis välismaa sama maagilisena kui
jõuluvana, kõik kibelesid sinna ning sealviibijat saatis koheselt kosmopoliidi kuulsus. Aastal 2009
tundub mulle isiklikult, et välismaa lähetusi, õppereise võetakse tihtilugu tüütuna näiva toiminguna,
kuna peab kodust eemal olema. Kodu väärtustatakse üha rohkem. Reisimine ei ole ammu enam
ainult priviligeeritutele, keegi ei takista meid oma eluga tegemast, mida iganes soovime. Ainult üks
annaabi.ee 
