Lühiuurimus: Nägemine
Meeled
Nägemine
Nägemine on üks viiest meelest. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes
toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid
kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib
impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse.
Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige
kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab
ookeani põhjas troopilistes vetes.
Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile=
arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et
süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest
punased pikkused kadunud. Nüüd on avastatud, et osad süvamere kalad
floresseeruvad punaselt (lähedalt vaadates) tõenäoliselt annavad märku oma
kohalolekust