Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline valge villane kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Palluma on aga vabama mähkimisviisiga. Paenula on keep mida kasutati halva ilma korral. Lacerna kreeklaste chalamisiga sarnane keep. Dalamaatika on varrukatega T- kujuline tuunika. 1.2 Naiste riietus Naised kandsid samuti tuunikat mida aga naistel nimetati stola, mis oli pikkem, kui meeste tuunika. Stola käib palla peale selle pildi järgi on stola see punane ümber naise. Palla on hästi pikk ja lai. Selle peale pandi ka tuunika. Naised kandsid jalas sandaale ja saapaid. Soengul olid kaunistuseks juuksenõel, võrgud, pärlid, paelad, kammid ja diedeemid. Juukseid värviti ja pleegitati. Eheteks Kõrvarõngad, kaelapaelad, käevõrud. Kosmeetikaks oli neil huule ja põsepuna, kosmeetilised operat-sioonid. 1.3 Laste riietus
Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline valge villane kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Palluma on aga vabama mähkimisviisiga. Paenula on keep mida kasutati halva ilma korral. Lacerna kreeklaste chalamisiga sarnane keep. Dalamaatika on varrukatega T-kujuline tuunika. 1.2 Naiste riietus Naised kandsid samuti tuunikat mida aga naistel nimetati stola, mis oli pikkem, kui meeste tuunika. Stola käib palla peale selle pildi järgi on stola see punane ümber naise. Palla on hästi pikk ja lai. Selle peale pandi ka tuunika. Naised kandsid jalas sandaale ja saapaid. Soengul olid kaunistuseks juuksenõel, võrgud, pärlid, paelad, kammid ja diedeemid. Juukseid värviti ja pleegitati. Eheteks Kõrvarõngad, kaelapaelad, käevõrud.
Kasutatud tekstimaterjalid Burnie, D. 2003. Õpilase loomaentsüklopeedia. Esikloomalised ehk primaadid. Lk 242, 244, 246, 248. http://www.epl.ee/news/valismaa/primaadid-on-valjasuremisohus.d?id=51138042 http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/9loodus/imetaja7.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gorilla.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Esikloomalised http://et.wikipedia.org/wiki/Katta Kasutatud pildimaterjalid http://view.stern.de/de/picture/1646485/Katta-Lemuren-Katta-Stola-Schwarz-Animal- 510x510.jpg http://www.loomaaed.ee/data/img/hiidgalaago_tallinnzoo2006.jpg http://pisiloomad.onepagefree.com/files/marmosett_vaike.jpg http://www.naturephoto-cz.com/photos/sevcik/green--monkey-- xxxkockodan_dsg3970.jpg http://www.cwca.org.cn/Article/UploadFiles/200607/20060723111428420.jpg http://adamthinks.com/wp-content/uploads/2009/03/gorilla.jpg 9
ning seal õpiti kirjutamist. Küll aga peredes, kus pojast pidi saama avaliku elu tegelane, jätkati õpinguid veel mitu aastat. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Roomlaste riietus oli üsna sarnane kreeklaste riietusega. Kõige all kanti alusriiet ehk tuunikat, see oli varrukateta särk, mis tõmmati keskelt vööga kokku. Tuunika ulatus põlvini. Tuunikat kandsid nii naised kui ka mehed, avalikes kohtades kandsid naised lisaks ilmekat mantlit stola´t, mis kattis kogu nende keha. Ametlik riietusese oli tooga. See on poolringikujuline tükk rasket valget villast riiet. Tooga mässiti ümber keha nii, et parem käsi ja õlg jäid vabaks. Toas olid roomlastel jalas kannata kingad socci´d. Tänaval või õues kanti aga sandaale või nahast kingi. Pead kaitsti kuuma päikese eest laiaäärsete mütsidega. Erinevalt kreeklastest rooma mehed pikki juukseid ega habet ei kandnud. Naiste soengud olid sama uhked kui kreeklannadel. Roomlased
Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema RIIETUS Ehtne Rooma kodanik pidi kandma toogat, mis oli ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist, mida oli tülikas seljas kanda. Mugavam oli tuunika, mis koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Tuunikat kandsid ka naised, nemad pidid lisaks kandma avalikes paikades Rooma matrooni rõivaeset stola´t, ilmekat mantlit, mis kattis nende keha üleni Toas kandsid roomlased kannata kingi (socci), õues nahast sandaale (soleae). Tänaval kanti jalas kinniseid nahkkingi (callei). Kes tuli Rooma lõbureisile, võis eirata ametlikku rõivastumistava ja olla riides nagu kõik reisijad: kanda lihtsat tuunikat, mis ulatus põlvedeni, ja selle peal kapuutsiga mantlit (paenula). Kui ilm oli soe, siis kaitsti end päikese eest laiaäärelise mütsiga
7. Kuidas otsustas keiser gladiaatori saatust koheselt võitluse lõppedes. Võitluse lõppedes näitas keiser kas pöidlaga üles või alla, sellest olenes gladiaatori saatus. Näpp üles - jäi ellu, näpp vastupidi, siis hukati 8. Nimeta Rooma riideesemeid (soovitavalt võõrsõnad), lisa pilt 1. Tooga- ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist. 2. Tuunika-koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. 3. Stola- ilmekas naiste mantel, mis kattis nende keha üleni. 4 Paenula-kapuutsiga mantel 5 Laticlavium- kootud lai purpurivärviline vöö tuunikal 6. Candidati- lumivalge tooga 9. Mis asi see on ja milleks seda kasutati? (Millal, mis rahvas) Piacenza maks-2 sajand eKr. See on elusuuruses lamba maks kaetud Etruski kirjutistega, mis leiti Gossolengo lähistel 26. septembril 1877. aastal.
barokkajastu palazzode järgi, siseruumides valitses prantsuse rokokoo. Tessin kujundas Stockholmi suurepärase hoone ja aiad ka endale. 17. saj lõpupoole sai tuntud nimeks ka Johan Hårleman, kuninglik aednik, kes tegi noorema Tessiniga koostööd Drottningholmis. Side prantsuse kunstiga tiheneb tugevamalt 18. saj jooksul. Pööre maastikulise stiili poole tuleb aga üsna varakult. Juba 1746 teeb Johani poeg Carl Hårleman Ulriksdali ümberkujundamisel uue Stola pargi plaanid maastikulises laadis. Drottningholmi loss paiknes Mälari järve saarel - algselt keskaegse olemusega, 1661. a aga hakkas kuninganna Hedwig Eleonora, Charles X lesk seda ümber tegema (kuninglik õukonnaarhitekt Nicodemus Tessin vanem). Tessini poeg (1654-1728) võttis 1680. a töö isalt üle. Uus pargiplaan valmis 1681, selles on Prantsusmaalt laenatud detailid omanäolises kompositsioonis
annaabi.ee 
