Fjodor Dostojevski
millega kaasnes ka hasartmängusõltuvus , tänu millele ta kaotas palju raha. Sellele vaatamata
ilmus samal aastal ,,Ülestähendusi põranda alt", mida on nimetatatud eksistentsialismi
eelkäijaks. 1866. aastal ilmus tema arvatavasti kõige tuntum teos ,,Kuritöö ja karistus".
Väidetavalt oli teos lõpetatud kiiruga, kuna Dostojevskit olevat vaevanud rahamured.
Rännates mööda Lääne Euroopaat kohtus mees Anna Snitkinaga , kes oli tema stenograaf ,
kellest peatselt sai tema naine. Anna aitas Dostojevskit terve elu , põhiliselt tema
mängusõltuvusega.
Sellel eluperioodil kirjutatud romaanid (,,Idioot", ,,Sortsid", ,,Kirjaniku päevikud") on peetud
tema parimateks. Tema viimane suur romaan ja olulisim teos "Vennad Karamazovid" jäi aga
kahjuks lõpetamata. Ta suri 1881. Aastal oma kodus kopsu verejooksu. Dostojevski uskus
eksistentsialismi , ta uskus inimesse kui headusesse ning tema jaoks oli Jeesus Kristus
täiuslikkuse kehatsus.