Struktuur: Mittepöörlev must auk: keskne punktsingulaarsus on ümbritsetud kujuteldava sfääriga, mida kutsutakse sündmustehorisondiks. Selle suurust kutsutakse Schwarzschildi raadiuseks. Pöörlev must auk: pöörleb ümber telje, ümbritsev ruum on kaasa tiritud, tekitades kosmilise keerise (pöörisvälja); seal on keskne ringsingulaarsus, mis on ümbritsetud kahe sündmustehorisondiga: sündmustehorisont ja statsionaarsusraja (ellipsikujuline). Seal on veel ala, mida kutsutakse ergosfääriks. Sellises uues aegruumis must auk mitte ei "ime" enda sisse valgust ja (anti) ainet, vaid tõukab seda endast eemale. Gravitatsioonijõud muutub lõpmata suureks sündmuste horisondil/ väljaspool seda Sündmustehorisont raja, millest seespoolt lähtuvad signaalid (nt. valgus, osakesed jms.) ei pääse välja, võib nimetada musta augu pinnaks.
Einsteini võrranditele uue täpse lahendi, praegu tuntud Kerri lahendina ehk pöörleva musta augu lahendina. peale massi iselomustab Statsionaarsusrajast on musti auke veel ka teine kehal võimalik ka väljuda. suurus - impulssmoment (L). 1 3 2 1 juba peale statsionaarsusraa muutub gravitatsioonijõud lõpmata suureks 2 - Statsionaarsusraja ja sündmuste horisondi vahele jäävas piirkonnas ei saa ükski sinna tunginud keha jääda liikumatuks. 3 singulaarsus pole mitte enam punkt, vaid rõngakujuline Miniatuursed mustad augud · Arvatakse, et moodustusid varsti peale "Suurt pauku" · Mass: kuni kuu massini · Suurus: kuni 0,1 mm Tähe suurused mustad augud · Tekib kui massiivne täht kokku kukub. · Siis plahvatab täht supernoovana. · Mass: ~10 päikese massi. · Suurus: ~30 km.
massiivsetest tähtedest ja kõik tähed pöörlevad ümber oma telje, siis peavad ka mustad augud pöörlema. S.t, et peale massi iselomustab musti auke veel ka teine suurus - impulssmoment (L). Selline, pöörlev must auk erineb oluliselt mittepöörlevast mustast august. Kõigepealt ei muutu gravitatsioonijõud lõpmata suureks mitte sündmuste horisondil, vaid juba väljaspool seda - pinnal, mida kutsutakse statsionaarsusrajaks (mis on ellipsoidikujuline). Statsionaarsusraja ja sündmuste horisondi vahele jäävas piirkonnas ei saa ükski sinna tunginud keha jääda liikumatuks. Pöörisväli tõmbab keha liikuma. Keha ei pea sugugi liikuma tsentri suunas, vaid võib läheneda statsionaarsusrajale ja isegi väljuda sellest. Ka pole pöörleva musta augu singulaarsus enam punkt (nagu Schwarzschildi mustal augul), vaid on rõngakujuline, läbi mille astronaudid võivad sattuda uude universumi ehk antigravitatsioonimaailma
suurusjärguks järgmise avaldise: Muutliku tähe pulseerimise perioodi saame rõhuäirituse levimiskiirusest järgmiselt: Astronoomiline objekt muutub nähtamatuks, kui Schwarzschildi raadius on suurem objekti 76 mittepöörleva kerakujulise keha raadiusest. Nii tekib must auk. Neutrontähed on kõige tihedamad objektid Universumis. ( Keskinen ja Oja 1983, 71-74 ). Pöörlevat musta auku ümbritseb kaks horisonti: statsionaarsusraja ja sündmuste horisont. Statsionaarsusraja on kokku surutud musta augu pooluste kohalt, kuid ekvaatori juures ulatub see natuke väljapoole sündmuste horisonti. Musta augu sündmuste horisont ( ehk musta augu pind ) ise on aga täiesti kerakujuline ja mittepöörlev ning selle tsentris asub singulaarsus ( mida tegelikult pole olemas ). Nende kahe horisondi vahel asub ergosfäär, kus absoluutselt kõik kehad pöörlevad
annaabi.ee 
