nt: (a astmes n) astmes m = a astmes mn ; (2 astmes -3) astmes 4 = 2 astmes -12 6. Astmete jagamine. * Sama alusega astmete jagamisel me lahutame astendajad ja siis astendame astme alust. 7.Negatiivne astendaja. Too nide . * Negatiivse astendajaga aste thendab murdu , mille lugejaks on arv ks ja nimetajaks sama aste positiivne astendaja. nt: a ( astmes -m) = 1 / a(astmes m) 2(astmes -3) = 1 / 2(astmes 3 ) = 1 / 8 (PS! kaldkriips ( / ) = murrujoon ) 8. Arvu standartkuju. Too nide . * Arvu standartkuju on see, kui me esitame arvu kahe teguri korrutisena, kus ks tegur on arv, mis on hest suurem ja kmnest viksem, teiseks teguriks on 10'ne aste. nt: 256 000 000 = 2,56 * 10 ( astmes 8 ) ; 0,000 0054 = 5,4 * 10 (astmes -6) 9. Ligikaudse arvu tvenumbrid. Too nide. * Tisarvu tvenumbrid on kik selle arvu numbrid v.a. nullid arvu lpus. nt: 3001 = 3-0-0-1 ; 2130=2-1-3 ; 869040 = 8-6-9-0-4 10. Ligikaudsete arvude summa ja vahe.
22. Võrdsete aluste astmetega jagamisel astendajad lahutame ja saadud vahega astendatakse astme alus. 23. Astme astendamisel astendajad korrutame ja saadud korrutisega astme alus astendatakse. 24. Korrutise astendamisel käib aste mõlema korrutise kohta. 25. Murru astendamisel astendatakse nii lugeja kui ka nimetaja. 26. Negatiivse astendaja puhul pöörame arvu ringi ehk tekib pöördarv. 27. Astendaja 0 puhul on ükskõik millise aluse väärtus 1. 28. Arvu standartkuju on , kus k kuulub hulka Z ja 1 29. Arvteljel tähendab arvu absoluutväärtus sellele arvule vastava punkti kaugust arvtelje nullpunktist. 30. Korrutamine Jagamine 31. Juurimine Astendamine (, kui m kuulub hulka Z, siis a ei võrdu 0-ga) 32. Taandamine 33. Juuravaldisi, mis erinevad üksteisest ainult juure kordaja poolest või ei erine üldse, nimetatakse sarnasteks. 34. Juurte koondamiseks nim 35
annaabi.ee 
