39 EESTI NSV VALITSEMINE NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel k...
riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga -olulisemad ametikohad - nomenklatuursete ametikohtade loetelu -nomenklatuur kindlaks määratud nimestik, mille abil kontrolliti ja suunati ühiskonda -1980 nomenklatuuri kuulus 1348 isikut ( keskkomitee töötajad / kolhoosijuhid/ sovhoosijuhid / täitevkomitee liimed / muud parteilased Standardvalimised -standartvalimised igas ringkonnas üks kandidaat -olulisemaid väliseid atribuute valimised -Eesti NSV Ülemnõukogu: poolthääletanute arv ei langenud alla 99,5% / iga valimisega suurenes koosseis 2/3 võrra Partei kilp ja mõõk -NKVD siseasjade rahvakomissariaat: ühiskondliku korra tagamine -NKGB julgeoleku rahvakomissariaat: riiklik julgeolek, luure ja vastuluure -1954 KGB Riikliku Julgeoleku Komitee: ühiskonna jälgimine / kontrollimine /
NÕUKOGUDE EESTI Nõukogude võimustruktuur • 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek • Sõjavägi jäi Eestisse režiimi kindlustamiseks • Sõjavägi elanikele ränk koorem • Eesti „Oma sõjavägi“ • 1956.a saadetu laiali Lembit Pärn Moskva kontrollimehhanismid •
Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, muutus eriti tuntavaks 1940. aastatel, mil võisteldi kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Standardvalimised Alates 1950. aastast ei langenud enam poolthääletanute protsent alla 99.5%. Saadikute arv kasvas iga aastaga. Valimised olid formaalsed, hääletati ühe kandidaadi poolt. Partei kilp ja mõõk Liiduvabariigi valitsemisel oli tähtis roll julgeolekuorganitel, kes olid n-ö poliitilise võimu kilp ja mõõk. Julgeolekuorganite struktuuri kuulusid sõjajärgsetel aastatel siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaat. Nende vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles ühiskondliku korra
....................................................... 4 2. Eesti NSV valitsemine........................................................................................................................ 5 ii. Nõukogude võimustruktuur........................................................................................................ 5 iii. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur.......................................................................................... 5 iv. Standardvalimised..................................................................................................................... 5 v. Partei kilp ja mõõk...................................................................................................................... 5 vi. Võõrsõjaväe kohalolek.............................................................................................................. 5 vii. Moskva kontrollimehhanismid........................................
laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus domineerisid kõikvõimalikud partei- ja nõukogude võimuorganite töötajad. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda suunati ja kontrolliti. Standardvalimised Nõukoguliku ,,demokraatia" üks tähtsamaid väliseid atribuute olid valimised. Iga valimisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu koosseis vähemalt 2/3 võrra. Nõukogudeaegsetel valimistel hääletati ainult ühe kandidaadi poolt. Seega olid need valimised ainult dekoratsiooniks nõukogude tegelikkusele. Partei kilp ja mõõk Julgeolekuorganid etendasid tähtsat rolli liiduvabariigi valitsemisel. Julgeolekuorganid jaotusid sõjajärgsetel aastatel siseasjad ja julgeoleku rahvakomissariaat
kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmesmeeskonda iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Poliitiline juhtkond EKP-s. Toimusid standardvalimised, kus sai hääletada ühe kandidaadi poolt. Tollased saadikud ei olnud kutselised parlamendiliikmed, saadikukohustusi täitsid nad tootmistööd katkestamata. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, poliitilise võimu n-ö kilp ja mõõk. NKVD Ühiskondliku korra tagamine NKGB Julgeolek, luure Pärast moodustati Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB), mille ülesanded olid ühiskonna
strateegilisi eliite, suurendes nii veelgi oma võimu ning välistades teiste strateegiliste eliitide esiletõusu. Regionaalset poliitilist eliiti on defineeritud valitseva grupina, kes avaldas olulist mõju piirkondliku tasandi otsuste väljatöötamisele ja vastuvõtmisele ning omas seejuures mõju ka riiklike otsuste väljatöötamise ja vastuvõtmise mehhanismidele. Eesti NSV tippeliidiks on nimetatud EKP KK bürood, kes tegi suure osa kohalikest otsustest. Standardvalimised. Valimised nõukogude ühiskonnas formaalsed, ettemääratud ja ilma alternatiivete kandidaatideta. Esimesed sõjajärgsed valimised: - 1947 – Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, - 1948 – kohalikud nõukogude valimised. Olulised seetõttu, et 1940-41 aastal ei jõutud seda protseduuri läbi viia korrektselt. Ei saanud nõukogulikku võimustruktuuri täielikuks lugeda. 1947. aasta valimised võimude jaoks üliolulised, sest formeerus lõplik nõukogulik võimustruktuur.
1940ndate II poolel. Pandi tööle toimiv partei haridussüsteem, mille läbimine kindlustas inimesele koha erinevas võimustruktuuris. Nomenklatuur: Nimekirjad, et mis kohtadele kui palju ja mis hüvesid keegi vastavalt positsioonile saab. NL-s juba 1930.-tel välja kujunend, Eestis 1946. aastal. 1980.-teni pidevalt mjuudeti koosseisu, üldiselt kuulus siis NL "eliiti" umbes 1300-1500 inimest. Parteijuhid, ministrid, ülemnõukogulased, suuremate asutuste juhid jne. Standardvalimised: Valimised nõukogude ühiskonnas: formaalsed, ettemääratud ja alternatiivsete kandidaatidega. Esimesed sõjajärgsed valimised: 1947- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised. 1948- Kohalike nõukogude valimised. NSVL'us oli "demokraatlik valimine", valiti rahva eest. Kõik tulemused olid juba ennem teadud, näiteks mõnedes liiduvabariikides pooldasid 101,2% elanikest parteid. Moskva kontrollimehhanismid: Eraldi järelvalveinstitutsioonide loomine (ÜK(b)P KK Eesti Büroo)
Nomenklatuuri süsteemi kaudu kontrolliti ühiskonda. Neid nomenklatuuri nimekirju tollal ei olnud. Need inimesed, kes nomenklatuuri olid saanud, kui nad midagi korda saatsid, et nad oma ameti kaotasid, siis neid hätta siiski ei jäetud - neile leiti ikkagi seisusekohane amet. Ametikoha kinnitamisel oli vaja partei nõusolek, aga kui Teaduste Akadeemia juht soovis ametist vabastada kedagi, kes oli ka nomenklatuuris, siis see toimus ka läbi partei. Standardvalimised Valimised nõukogude ühiskonnas: formaalsed, ettemääratud ja alternatiivsete kandidaatideta valimised. Kuni Gorbatsovini ei tulnud parteisiseseid valimisi. Tegelikul kõige tähtsamad olid esimesed sõjajärgsed valimised - see oli ka Moskva jaoks väga oluline, et see korralikult läbi viidaks. Kõik valimispunktid olid sõjaväeüksustega mehitatud - kardetati, et võivad teatud eksessid toimuda. Valimisteprotsess läks
annaabi.ee 
