Elementaarosakesed Osakesed, millel puudub meile teadaolevalt alamstruktuur. Elementaarosakesi klassifitseeritakse nende spinni järgi. Spinn (tähis s) on elementaarosakese sisemine omaimpulsimoment (ka pöördimpulss ehk liikumishulga moment). Elementaarosakesed jagunevad kaheks fundamentaalklassiks: fermionid (mateeria osakesed) ja bosonid (jõu osakesed). Fermionid Osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale. See statisitka kirjeldab põhimõtteliselt eristamatutest poolespinnilistest elementaarosakestest koosnevaid süsteeme. Fermionide jaoks kehtib Pauli keeluprintsiip. Üldisemalt väidab Pauli printsiip, et kaks identset fermioni (poolarvulise spinniga osakest) ei saa jagada sama kvantolekut. Fermionide alla kuuluvad kvargid ja leptonid ja ka liitosakesed nagu barüonid, paaritu massiarvuga aatomituumad (nt triitium, heelium-3) ja nukleotiidid. Kõigi tuntud elementaarsete fermionide spinn on 1/2. Fermionid on mateeriale põhjapnevad...
õige valik eesmärgiga juhtida magnetvoogu ja momenti. Selleks peab juhtimissüsteem olema võimeline genereerima mistahes pinge vektori, mis on vajalik vektormodulatsiooniks. Momendi vahetu juhtimisega elektriajami struktuur on joonisel 5.13. Park'i teisendusega teisendatakse andurite poolt mõõdetud faaside L1,L2,L3 voolud IL1, IL2, IL3 ja pinged UL1, UL2, UL3 pöörlevast ristkoordinaadistikust liikumatusse ristkoordinaadistikku ,, kasutades valemeid (5.14) ja (5.18). Asünkroonmootori standardmudelit (5.19)...(5.22) saab kasutada mootori mudeli plokis mootori muutujate arvutamiseks ruumivektoritena liikumatus koordinaadistikus , (k = 0) U1 = R1I1 + s1 , U1 = R1I1 + s1 , (5.29) 1 = L1I1 + L12I 2 , 1 = L1I1 + L12I2 .
annaabi.ee 
