Andmeturve
arvutamisel heal juhul mõni Hz
Krüptograafia (tegelikult kogu krüpotoloogia) on praktilise poole pealt informaatika
üks rakendusi
Kaasaja krüpograafia kasutab suurt hulka standardeid, mida järgib kogu (virtuaal)
maailm
Standardardid on nagu ikka vabatahtlikud, kuid sünergeetilisel efektil põhinevas
koostoimivas mailmas on mõistlik neid järgida.
Ilma ühtsete standarditeta ei teki ühtset infrastruktuuri,mille eri osad saaksid koos
toimida.
Krüptoalgoritmide peamised liigid
1. Sümmeetrilised e. Salajase võtmega krüptoalgoritmid (on traditsioonilised e
ajaloolised)
2. Asümmeetrilised e. Avaliku võtmega krüpoalgoritmid (levinud viimase 20 a jooksul)
3. Krüptograafilised sõnumilühendid jms sellesarnased funktsioonid
4. Eriotsarbega algoritmid tõestusteks,autentimisteks, ajatempli jaoks jm.