Iga distributsioon sisaldab erinevat valikut tarkvarast, vastavalt sellele, mis otstarbeks antud distributsioon on mõeldud. Distributsioone on suunitletud kasutamiseks nii serverites, koduarvutites, kui ka pisiseadmetes.1 GNU logo 1 https://www.gnu.org/ 3 Richard Stallmann Richard on ilmselt üks tähtsamaid mehi arvutitemaailmas, Richard Matthew Stallman, (hüüdnimega RMS; sündinud 16. märtsil1953) on ameerika informaatik ning hariduselt füüsik. Tema asutatud on vaba tarkvara liikumine, GNU projekt ja ka Free Software Foundation. Tunnustatud häkkerina on tema peamisteks tarkvaralisteks töödeks Emacs (hilisem GNU Emacs) ja GNU C Compiler ning GNU Debugger. Samuti on ta GNU General Public License (GNU GPL) litsentsi üks autoritest. 2 Richard Stallmann aastal 2010. 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Stallman
2. Isidorus Sevillast oli ja on arvutite kaitsepühak 3.Pildil on Grace Hopper, kes jõudis auastmeni "Rear admiral (lower half)" 4. Alan Turinng 5. *Fighter (võitleja) *Thief (varas) *Cleric (vaimulik) *Magic user (maag) 6. USAs müüdav konservliha 7. 8.Quick and Dirty Operating System 9. 10. Freax 11. 12.John Perry Barlow 13. 14. James Perry 15. Gary Kildall 16. Microsofti avaldatud dokumendid Avatud lähtekoodi ja Linuxi tarkvarade kohta 17. Richard Stallman 18. Igal õpilane pidi omama juurdepääsu arvutile 19. Esimesel päeval börsil kõige suurema tõusu teinud 20. 21. 22. 23. 24. Sitation Normal, All fucked up- midagi on valesti aga seda oligi arvata. 25. Donalt Knuth 26. Interface manager 27. see on tehnika, mida kasutatakse informatsiooni hankimiseks, millega saab rünnata arvuti võrku. 28. 29. 30. KBFI 31. 32. Wiki tähendab Hawaii keeles “kiire” 33. Lätis tähendas see kana või korratut naist 34
aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisaldatavus tähendas, et seda hakati laialdaselt akadeemiliste asutuste ja ettevõtete poolt kasutama ja muutma. Selle ülesehitus on olnud suureks mõjuks teiste operatsioonisüsteemide autoritele. GNU projekti (mis alustati 1984. aastal Richard Stallmani poolt) eesmärgiks oli luua "terviklik" UNIX-ühilduvusega tarkvarasüsteem, mis on tehtud täielikult tasuta tarkvara põhjal. Järgmisel aastal lõi Stallman Tasuta Tarkvara Fondi ja kirjutas GNU üld-kasutatavuse loa. Üheksakümnendate alguseks olid valmis enamus programme, mida operatsioonisüsteemil vaja läks, madalama tähtsusega elemendid olid aga pooleli ja mittetäielikud. Linus Torvalds on öelnud, et kui sellel ajal oleks GNU tuum kättesaadav olnud, poleks ta enda oma kirjutanudki. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware.
1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisaldatavus tähendas, et seda hakati laialdaselt akadeemiliste asutuste ja ettevõtete poolt kasutama ja muutma. Selle ülesehitus on olnud suureks mõjuks teiste operatsioonisüsteemide autoritele. GNU projekti (mis alustati 1984. aastal Richard Stallmani poolt) eesmärgiks oli luua "terviklik UNIX-ühilduvusega tarkvarasüsteem, mis on tehtud täielikult tasuta tarkvara põhjal. Järgmisel aastal lõi Stallman Tasuta Tarkvara Fondi ja kirjutas GNU üld-kasutatavuse loa. Üheksakümnendate alguseks olid valmis enamus programme, mida operatsioonisüsteemil vaja läks, madalama tähtsusega elemendid olid aga pooleli ja mittetäielikud. Linus Torvalds on öelnud, et kui sellel ajal oleks GNU tuum kättesaadav olnud, poleks ta enda oma kirjutanudki. MINIX Aastal 1991 kui Torvalds viibis Helsingi Ülikoolis, alustas ta mitte-kaubandusliku MINIXi asenduse väljatöötamist, millest lõpuks sai Linuxi tuum
LINUX Linux on mitmel versioonil põhinev operatsiooni süsteem, mis on saadaval täiesti tasuta GNU projekti hakkas tegema aastal 1983 Richard Stallman(sündinud 16 märts, 1953) Aastaks 1991 oli enamus komponente süsteemi jaoks olemas ja see oli peaaegu valmis. Puudu oli ainult Kernel. Linus Torvalds leiutas Linuxi aastal 1991, ta oli Helsinki ülikooli õpilane soomes, kus ta oli kasutanud Minixi't, tasuline Unixi stiili süsteem, ning ta hakkas kirjutama oma enda kernelit. Ta hakkas tegema kõvaketta ja muude draiverite ligipääsmeid ja Septembriks oli tal valminud
1979 Motorola 68000(16bit), USENET varane "web":tekstid masinast masinase 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), QDOS 1981 I kaasaskantav arvuti(Osbourne I);IBM 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 esimene 32-bit prose (National Semiconductor)1982 - loodi SUN ja Compaq(Canion,harris,murto).1983 RSIst Oracle(Ellison,miner);C++, turbo pascal, 1984 esimene MACINTOSH(edukalt hiirega juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0.1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) kaudu;inteli 80386. 1987 GCC kompilaator UNIXil, IBMi ps2 vga- ga.1988 Arpanet(morris)nö viirus netis.1989 inteli 80486, AOL(America online) Applile ja MACile.1989-90 FIDONET rahvusvaheline võrguots Eestis 90a epost,USENET 1990 TBL browser NeXTil,HTML ja www, (berners-lee) avalikuks 1991, Windows 3.01991 Linux.1992 Windows 3.11, TCP/IP
U.S. Navy 1984 - Apple Computer's Steve Jobs introduces the Apple Macintosh at the 1951 - The UNIVAC I delivered to the U.S. Census Bureau was the first Flint Center of DeAnza College in Cupertino, California commercial computer to attract widespread public attention (Remington 1984 - Richard Stallman launches the GNU Project, to develop the free Rand manufactured) operating system GNU 1952 - The first AI program to run in the U.S. was also a checkers program, 1986 murrang: Network News Transfer Protocol (NNTP) . Uudised liiguvad written in 1952 by Arthur Samuel of IBM for the IBM 701. TCP/IP (interneti) kaudu
modifitseerimises äri- ja akadeemiliste asutuste poolt. (Ritchie 1979) Unixi modifitseerimine viis erinevate Unixi dialektide tekkeni, mis olid tuletatud algse Unixi koodist ning disainist. Peagi muutusid need süsteemid aga ärilistel kaalutlustel kinnise lähtekoodiga tasulisteks kommertssüsteemideks asjaolu, mis tingis Unixi populaarsuse languse ning Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide pealetungi. (Kikkas 2004:8) 1.1.2 Unixi-laadsed 1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi-laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990. aastate alguseks oli olemas piisavalt tarkvara, et luua täielik operatsioonisüsteem. Paraku jäi GNU operatsioonisüsteemi ilmumine selle kerneli mittevalmimise taha (Kikkas 2004: 8). 1980. aastatel oli üks populaarsemaid operatsioonisüsteeme California Berkeley Ülikoolis loodud BSD, millest on arenenud mitmed Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid. Ent kuna
1 Ecsris. \'olfelslcin 3d 1951 - The UNIVAC I delivered to the 1..,.S. Census Bureau was the first commercial computer to attract widespread public attention (Remington 1984 - Richard Stallman launches ttE GNIJ Projecl, lo develop the fre * opefating system GNU
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara,
Lihtne 1857 perfolint(Wheatstone). 6.sumto,ada arutlus näitab, et ta ei saa olla kumbagi. juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows Nt.Koostame nüüd sellise aritmeetilise väite A, mis Ada 1.0
Micro-soft 1975 asutati Alleni ja Gates-i poolt, sidekriips hiljem eemaldati Apple I 1976 Wozniak ja Steve Jobs Apple computer company 1976,, Woz ja Jobs, 1. aprillil Apple II 1977 , suur hitt Motorola 68000 1979, kasutab 68000 transistorit USENET 1979-80 , Unix Users Network 32-bit mikroprose - 1981 SUN Microsystems 1982 Compaq computer corp 1982 Oracle Corp 1983 C++ - 1983 Bell labs Apple Macintosh 1984 GNU project 1984 Richard Stallman GCC 1987, GNU Complier Collection, UNIX-ite jaoks Python 1989 FIDONET 1990, rahvusvaheline võrguots Eestis HTML 1990, Tim-Berners Lee WWW 1990 , Tim-Berners Lee lõi W3 Konsortiumi LINUXI arenduse algus - 1991 Päris netiotsad TCP/IP Eestis 1992 Debian - 1993 PHP keel 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime Linus Torvalds annab välja Linux kerneli 1.0 1994 Mosaic , later Netscape 1994, Andresseen
dBase II varajane andmebaasi programm; 1982 loodi firma SUN Microsystems(SUN=Stanford University Network) 1977 Relational Software Inc. (RSI - currently Oracle Corporation) established: Ellison and Miner 1978 Oracle V1; 1980 Oracle V2; 1982 Oracle V3 released, Oracle became the first DBMS to run on mainframes, minicomputers and PC's. Code was written in C 1983 AT&T tutvustab Unix System V; AT&T Bell Labs disainib C++ 1984 esitleb Steve Jobs Apple Macintosh GNU projekt Richard Stallman(EI OLE UNIX) tahtis anda operatsioonisüsteemile vabadust; MIT X-windows system 1985 C++ tõusis domineerivaks OOP-ks; 1987 GCC põhiline C kompilaator UNIX-le, Stallmani poolt tehtud FSF(Free Software Foundation) GCC(algselt GNU C Compiler) on GNU Compiler Collection, Kompileerib: ;C+ +;Objective C; Fortran; Java; Ada;Pascal 1988 Jobs asutab NeXT-i ;Pixari ,,Tin Toy" esimene arvutipõhine multifilm; Pixar on Jobsi poolt asutatud; Robert Morris ussitas viirusega ARPANET-i
with a graphic user interface, with a single $1.5 million commercial during the 1984 Super Bowl. ” ….. On January 24th, Apple Computer will introduce Macintosh. And you will see why 1984 won't be like "1984." Apple product lines: overview Two main lines: Apple II and Macintosh Develop BOTH hardware and software (operating system and other important modules used by all external programmers) 1984 Richard Stallman launches the GNU Project, to develop the free operating system GNU (anacronym for ``GNU's Not Unix''), and thereby give computer users the freedom that most of them have lost. GNU is free software: everyone is free to copy it and redistribute it, as well as to make changes either large or small. 1984 The Massachusetts Institute of Technology (MIT) begins developing the X Window System. X is the basic window system for almost all UNIX machines nowadays.
It was written by Rupert Lissner. Hewlett-Packard introduces the LaserJet laser printer, featuring 300dpi resolution, for US$3,600. Foxbase releases Foxbase for MS-DOS. MIPS Computer Systems is founded (a spinoff from SGI), and begins developing its RISC architecture. Sun Microsystems co-founder Vinod Khosla resigns. Scott McNealy is appointed president of Sun Microsystems. subLogic releases Flight Simulator for the Commodore 64. Richard Stallman launches the GNU Project, to develop the free operating system GNU (anacronym for ``GNU's Not Unix''), and thereby give computer users the freedom that most of them have lost. GNU is free software: everyone is free to copy it and redistribute it, as well as to make changes either large or small. The Massachusetts Institute of Technology (MIT) begins developing the X Window System. X is the basic window system for almost all UNIX machines nowadays. 1985
annaabi.ee 
