TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD
Fotosünteesi avastamine.
Fotosüntees rohelistes taimedes ja fotosünteesivats bakterites kulgev protsess, mille käigus
valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Fotosüntees avastati
18. saj õhutoitumisteooria.
2. Fotosünteesi kosmiline tähtsus.
Fotosüntees on biosfääris ainus protsess, mille käigus moodustub molekulaarne hapnik. CO2
sidumine ja O2 eraldumine fotosünteesil on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise
stabillsuse tagamisel. Hapnik ilmus Maa atmosfääri ligikaudu 3 mldr a tagasi tänu vee
kasutuselevõtmisele fotosünteesis. See asjaolu viis tänapäeval valitseva aeroobse
ainevahetustüübi kujunemisele.
3. Lehe kui fotosünteesi organi ehitus.
Lehte katab kutiikula, mille all on epiderm. Epidermises on õhulõhed (koosnevad kahte sorti
rakkudest sulgrakkudest ja kaasrakkudest. Õhulõhed paiknevad tavaliselt lehe alumisel
poolel