Analoogelektroonika lülitused
Et muuta koormusvool sõltumatuks ka toitepinge E0 muutustest, rakendatakse
püsivooluallika tegelikes lülitustes baasile stabiilne pinge tugipingeallikalt, harilikult
stabilitronilt VD1 (joon. 6.27 b). Temperatuuristabiilsuse tõstmiseks võib stabilitroniga
jadamisi ühendada pärilülituses dioodi(d) VD2 või siis VT1-ga samatüübilise transistori
emittersiirde.
Stabilitroni võib asendada 2 või 3 väikese võimsusega ränidioodiga (VDl, VD2, joon
6.27 e), mis pingestatakse (erinevalt stabilitronist) pärisuunas. Kahe dioodi korral
stabiliseerpinge Uz » 2*0,7= 1,4 V. Madalat stabiliseerpinget võib saada ka stabistoriga,
mis samuti pingestatakse pärisuunas. Sealjuures tuleb arvestada, et madala Uz korral
peab vajaliku püsivoolu säilitamiseks vähendama ka emittertakistust RE , kuid
püsivooluallika sisetakistus on seda suurem ja vool vastavalt seda püsivam, mida suurem
on RE.
Kui on vaja püsivooluallikat negatiivse toitepinge E0 puhuks, sobivad samad skeemid (b,
annaabi.ee 
