Veeõitsengud - keskkonna probleem
Valdavalt
on niisugused vohangud seotud niitja sinivetika Planktothrix perekonna liikidega.
Sinivetikad tekitavad veeõitsenguid.
Sinivetikate domineerimise põhjus peitub nende elustrateegias. Erinevalt maismaa taimekooslustest,
mis on vegetatsiooniaja vältel üsna püsivad, muutuvad vetikakooslused ühtesoodu. Kiiresti muutuva
keskkonna tõttu, eeskätt temperatuuri ja toitesoolade koguste kõikumise pärast, asenduvad
labiilsemad kooslused stabiilsematega.
Kevadel pärast jää sulamist valdavad planktonis kiirekasvulised, enamikus väiksemõõtmelised
vetikad, kelle siht on toitesoolad kiiresti omastada. Kogu energia kulub paljunemisele, varusid
talletatakse võimalikult vähe (siia võiks panna viite Ingmar Oti joonisele).
Suve alguses on suurem osa toitesooladest veest tavaliselt ära tarbitud. Arvestades ka vetikatest
toituva zooplanktoni arvukuse kasvu, ei suuda kiirekasvulised liigid sellistes tingimustes enam
annaabi.ee 
