mahtuvusliku iseloomuga voolu. Seega saab ergutusvoolu reguleerimisega muuta võrgust tarbitavat reaktiivenergiat. 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor Püsimagnetiga sünkroonmootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega. Püsimagnetitega sünkroonmootori rootori ehitus on lihtne, mis tõttu niisugune mootor on eriti töökindel muutuva kiirusega ajamites. Kui sünkroonmootori koormusnurk on /2, siis staatori pikimoment võrdub nulliga, põikikomponent võrdub staatorivooluga ning mootor arendab maksimaalset momenti. Ühtlasi töötab mootor sel juhul stabiilsuspiiril, mis tavaliselt sünkroonmootorite puhul pole lubatav. 2.1.Suurevõimsuselised sünkroonmootorid Toitemuundurist toitmisel saab nimikiirusest väiksematel kiirustel mootori koormuse suurenemisel automaatselt suurendada mootori pinget ning mootori töö koormuse muutmisel seda stabiliseerida. Tänapäeval toodetakse ka väga suure, megavattideni ulatuva võimsusega püsimagnetitega mootoreid
meetri liuguri nihutamisega. 3.4.2. Vooluandurid. Alalisvooluajamites kasutatakse vooluandurina alalisvoolumootori ankruahelasse lülitatud shunti R (joonis 3.16.a), mille pingeklemmidelt võetakse ankruvooluga võrdeline signaal Uts,i = Ia * R . Saadud signaali võib teatava veaga lugeda ka mootori poolt arendatava momendiga võrdeliseks signaaliks, sest alalisvoolumootori moment on võrdeline tema ankru- vooluga. Vahelduvvooluajamites ühendatakse staatorivooluga võrdelise signaali saamiseks staatoriahelasse voolutrafo T, mille sekundaarmähisel tekkiv pinge alaldatakse alaldussilla V abil (joonis 3.16.b). Joonis 3.16 Vooluga võrdelise tagasisidesignaali võib võtta ka alalisvoolumootori lisapooluse mähiselt. Viimastel aastatel on kasutusele võetud ka Halli tajuril põhinevad vooluandurid / 7/. 3.4.3. Kiiruseandurid. Kiiruse analoogandurina võib kasutada kas tahhomeetrilist silda või mitmesuguseid
annaabi.ee 
