Elektriajami juhtimine
lähedasi kvaasistatsionaarseid talitlusi. Need mudelid põhinevad mootori pingete ja
voolude ning momendi keskväärtuste arvutamisel mootori ühefaasilise aseskeemi
põhjal. Juhul kui mootori kiirus on konstantne või muutub väga aeglaselt võrreldes
elektriahelas toimuvate protsessidega, kirjeldab staatikamudel mootoris toimuvaid
protsesse piisava täpsusega. Kiiretoimeliste, valdavalt dünaamilistes talitlustes
töötavate ajamite korral pole staatikamudel aga rakendatav. Staatikamudeli korral
käsitletakse mootori elektrilisi olekumuutujaid üksnes ajaliste muutujatena liikumatus
koordinaadistikus, mistõttu selline mudel ei selgita pöördemomendi tekkimise
füüsikalisi põhjuseid.
Aseskeemi ja tema alusel koostatud võrrandite abil saab arvutada kõik asünkroon-
mootorit iseloomustavad suurused. Seejuures loetakse sisendmuutujateks toitepinget
U1 ja toitesagedust f1, väljundsuurusteks on võlli nurkkiirus , võlli pöördenurk ,
annaabi.ee 
