Eesti pärast Liivi sõda
Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad
Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja
Liivimaast erinev maksusüsteem.
Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e.
presidentkondadeks, mis hiljem kannavad nime vojevoodkonnad.
Staaroskonnad- riigimaadele moodustatud halduspiirkonnad
Riigimõisad e. folvarkid : jaotusid staaroskonnad
(Presidentkond(hiljem vojevoodkond) Staaroskond riigimõisad e. folvarkid)
Kubjas e. vardjaskond: Poola-Leedu alal jagunesid riigimõisad kubjas- ehk
vardjaskonnaks, eesotsas eestlastest kubjaste või vardjatega, kes korraldasid kohalikku
elu.
Altmargi rahu 1629- läks LIIVIMAA ROOTSILE
Brömsebro rahuga 1645 läks Saaremaa Rootsile
Oliivia rahu 1660 Läks KIHNU ROOTSILE
Vastureformatsiooni tähtsus: toimus Poola-Leedu alal. Jesuiitide ordu loodi, keskuseks
annaabi.ee 
