Bourbonide dünastia - Navarra Henrist alguse saanud dünastia Valois'ide dünastia - korraldasid Pärtiöö Kalmari unioon - Taani, Rootsi ja Norra vaheline unioon saksa ekspansioonile vastu seismiseks Stockholmi veresaun - Taani kuninga kroonimispidustustel 82 rootsi aadliku hukkamine riiklik reformatsioon - riigi valitsemise ja poliitika ümberkorraldamine Ribe artiklid - dokument, kus vormistati kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus staadid - provintside esindusorganid krediidisüsteem - süsteem, kus kauba eest ei pidanud kohe maksma, vaid lepiti kokku tähtaeg polder - merepinnast madalamal asetsev põld meregöösid - meresõda alustanud vabadusvõitlejad metsagöösid - metsadesse varjunud ning sealt hispaanlasi ründavad mehed valloonid - prantsuskeelne elanikkond
Madalmaade vabadusvõitlus 15.sajandi lõpul läksid Madalmaad Hispaania valdusesse. 16.sajandil kuulutati 17 provintsist koosnevad Madalmaad ühtseks tervikuks, mida valitses keisri asehaldur. Provintse esindasid staadid ja nende ühine esindus generaalstaadid Madalmaade majanduslikuks arenguks kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades: Flandia ja Brabant. Oli arenenud manufaktuuri tööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka kodanlus. Samuti lepitud enam võõrvõimuga. Lihtrahvas oli vastuvõtlik mitmesugustele ühiskondlikkudele liikumistele
kokkukukkumiseni ja tänu sellele algas ka revolutsioon rahva poolt bastille vallutamisega 2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *võrtsustati maksu maksmised 7.Millal võeti vastu I põhiseadus? Millised olid peamised ideed (riigikord, võimujaotus)? 1791 aastal, Riigikord oli konstitustooniline monarhia.
kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva bürokraatliku administratsiooni ja piiras aadli võimu, koondades ülikud oma õukonda ja võttes neilt enamiku privileegidest. See sai võimalikuks seisusliku ühiskonna järkjärgulise lagunemise tõttu, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide
Prantsusmaa kuninga Louis XIV ajal. Allakäik algas Louis XV ajal, kes valitsas põhimõttel: ,,Pärast mind tulgu või vee uputus!" Põhjused:1)majanduslikud(kõrged maksud III seisusele. Ssured kulutused õukonna ja sõdade peale. Villjaikaldus.) 2)poliitilised-ühiskonlikud põjused(I ja II seisus ei pidanud maksma makse, III seisusel puudusid laiemad poliitilised õigused.) Revolutsiooni algus. Kuningas Louis XVI oli sunnitud kokku kutsuma uuest seisuste esinduse ehk koloniaal staadid, kuna oli vaja kehtestada uusi makse.(ei olnud koos käinud175 aastat.) Koloniaal staadid tulid kokku 1789.a. , aga seisuste esindus läks omavahel tülli ja kolmanda seisuse esindused lahkusid ning hakkasid pidama oma koosolekuid. Revolutsiooni otseseks alguseks loetakse 14.juuni 1789.a. ,kui rahvas ründas Pariisis Bastille kindlust ja hävitas selle. Prantsusmaal hakkasid ümberkorraldused.. Esialgu jäi püsima kuninga võim, aga ta pidi alluma keneraal staatidele
ülemvõimust vabanemise taotlused. Taani hoopis likvideeris Norra 1536. ja tulemusena viidi läbi ka reformatsioon, kuid jumalateenistus jäi taani keelde, mitte norra. Madalmaade vabadusvõitlus Poldrid merepinnast madalamal asetsevad põllud. 14-15. sajandil ühendati Madalmaad Burgundia hertsogkonnaga. Hiljem läksid Madalmaad Habsburgide suurriigi koosseisu. Madalmaade tegelik valitseja oli asehaldur, kellele allusid provitside asehaldurid. Provintsidel olid oma esindusorganid ehk staadid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid. Majandus. Põhjaprovintsides arenenud kaubandus, kaubabörs. Krediidisüsteem. Lõunaprovintsides arenenud manufaktuuritööstus. Kalevitootmine. Kaevandused. Trükikojad. Üleminek piimakarjapidamisele. Kodanluse tugevnemine. Eneseteadvus, tihe koostöö teistega. 1555.-1556. aastatel loobus keiser Karl V oma valdustest ja lõpus troonst. Hispaania koos asumaadega, Habsburgidele kuuluvad alad Itaalias ja Madalmaad andis ta oma pojale Felipe II-le
16.sajandil lisas keiser Karl V Madalmaad ja Burgundia Friisimaa, Utrechti jt Hollandi aladega. 16.sajandil liideti Madalmaade 17provintsi üheks tervikuks tekkis Madalmaade riik. 13 · Riigi valitsejaks oli keiser määranud asehalduri, temale allusid provintside asehaldurid. Olid säilinud provintside esindusorgandi e. staadid ning nende ühine esinduskogu generaalstaadid e. instantsidele neile kuulus maksude kinnitamise õigus see-eest ei puudunud valitsusepoolne maksusurve. Madalmaad andis Habsburgide riigikassase palju raha 16.sajandil ligi 2miljonir kulndat, Itaalia aga 1miljoni kuldna. MAJANDUS · Põhjaprovintsid: Holland ja Zeeland paistsid silma arenenud kaubanduse (kaubeldi vilja, kala juustu jne) poolest. Suurim sadam oli Amsterdam
See oli esimene samm iseseisvuse suunas. Järgmisel aastal kutsus Felipe II Alba hertsogi Madalmaadest tagasi ja oli valmis mõningateks järeleandmisteks. Madalmaade vastupanu kandis ka sõjaline edu. 1574. aastal, kui hispaanlased piirasid Leidenit, avasid hollandlased tammid ning meregöösid pääsesid oma madalatel laevadel linnani piiratutele toitu tooma. Hispaanlased sunniti taganema. Tunnustusena vapralt võidelnud linnale asutasid Hollandi staadid endisesse Leideni kloostrisse ülikooli. Põhja- ja lõunaprovintside usulised, keelelised, sotsiaalsed ja majandusorientatsioonilised erinevused ning poliitiline lõhenemine. põhjaprovintsid- orienteeritud Läänemere kaubandusele. 1579(jaanuari lõpp) loodi põhjaprovintse koondav Utrechti unioon koos usuvabaduse deklareerimisega. lõunaprovintsid- nende tekstiilitööstus sõltus Hispaania turust ja tooraines, mis sundis kuningafa kokkulepet otsima
Veel 18. saj. keskel Euroopa räpaseimaks pealinnaks peetud linna rajati parke ja alleesid. 9. MADALMAAD Madalmaad kuulusid Habsburgide valdusesse 1477. aastast. Ka tulevane keiser Karl V sündis Gentis ning päris oma esimeseks valduseks 1506. aastal Madalmaad. Traditsiooniliselt jagunesid Madalmaad 17 provintsiks. Igal provintsil oli oma asehaldur (tavaliselt valitses üks asehaldur korraga kolme-nelja provintsi) ja seisuste esindus (staadid). Madalmaid ühendasid generaalstaadid (Staten Generaal), kuninga nimetatud ülemasehaldur ning 12 kõrgemast (peamiselt lõunaprovintsidest pärit) aadlikust moodustatud riiginõukogu. Ülemasehaldur ja riiginõukogu resideerisid Brüsselis. Etniliselt jagunesid Madalmaad germaani põhjaosaks, kus elasid hollandi keelt kõnelevad flaamid ning prantsuse keelt kõneleva vallooni elanikkonnaga romaani lõunaosaks. Ka Brüsseli õukonnas kõneldi prantsuse keelt
annaabi.ee 
