moodustada vesiniksidemeid, veega ei mrgu. hdrofiilsed ained- vee-lembelised ained, on vastastikmju ja moodustavad vesiniksidemeid. tielik plemine- Tielik plemine toimub piisava hapnikukoguse (hu) olemasolul. Tielikul plemisel tekivad alati ssinikdioksiid ja veeaur. mittetielik plemine- Mittetielikult plevad need ained, milles on ssinikusisaldus vesinikusisaldusega vrreldes suhteliselt suur. Mittetielikul plemisel vivad moodustuda ssinikdioksiidi ja veeauru krval veel mitmeid orgaanilisi hendeid, ssinikoksiid ja ssi. Leegis plemata jnud ssinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. prols- orgaaniliste ainete lagunemine krgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivise, plevkivi ja puidu ttlemisel. krakkimine- nafta destilleerimissaaduste lagunemist lhemate ahelatega henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed.
Keerulised polmeerid nagu tselluloos, trklis, valgud lagundatakse monomeerideks seente ja tselluloltiliste bakterite (Bacteroides succinogenes) poolt. Monomeersed alahikud (suhkrud, aminohapped) lagundatakse kritajate bakterite poolt, mille tulemusena tekivad orgaanilised happed [ butraat ( CH3CH2CH2COO-), propionaat (i.e. CH3CH2COO-] ja alkoholid. Edasine kritamine toimub sntroofsete bakterite Syntrophomonas sp. and Syntrophobacter sp. poolt, mis toodavad atsetaati (. CH3COO-), ssinikdioksiidi (CO2), and molekulaarset vesinikku(H2). Ssinikdioksiidi, molekulaarset vesinikku ja atsetaati kasutavad metanogeenid metaani (CH4) tootmiseks. Metanogenees ja metlotroofia Metanogeenid CO2 + 4 H2 -----> CH4 + 2 H2O + energia elektroni doonor on vesinik, elektroni aktseptor on CO2, ranged anaeroobid, kemolitotroofid Metanotroofid CH4 + 2 O2 -----> CO2 + 2 H2O + energia metaan on elektroni doonor, hapnik on elektroni aktseptor elavad anaeroobse ja aeroobse keskkonna piiri peal