Programmimälu suurus on üldjuhul ära märgitud ka nimetuses (näiteks ATmega64x seerial on 64 kB välkmälu, ning ATmega32x seerial 32 kB). AVRi kiipidel pole tuge toetamaks programmi paiknemist välisel mälul, ehk kogu töötav kood peab paiknema sisemisel välkmälul. Ainsaks erandiks sellele on AT94 FPSLIC AVR/FPGA kiibid. Sisemine andmemälu Aadressiruum koosneb protsessori registritest, sisend-väljund registritest ja SRAMist. Sisemised registrid AVRidel on 32 ühebaidist protsessori registrit ja neid klassifitseeritakse 8-bitisteks RISC seadmeteks. Enamikul juhtudest on protsessori kasutuses olevad registrid esimesel 32-l mäluaadressil (000016-001F16), millele järgnevad 64 sisend-väljund registrit (002016-005F16). SRAM algab pärast ülalmainitud registreid (aadress 006016). Sisend-väljund registrid võivad mõnel juhul olla suuremad olla, mis juhul võtavad nad osa SRAMi aadressiruumist.
taktsagedusega, kuid nõuab palju kristallpinda, seega pole sobilik suurte mälumahtude realiseerimiseks. Andmed hävivad toite kadumisel. DRAM dünaamiline pooljuhtsuvapöördusmäluna on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud. Võrreldes SRAMiga kulub vähem transistoreid biti kohta. Tänu sellele, et vähem transistoreid on biti koha, siis see nõuab SRAMiga võrreldes vähem kristallipinda. Kasutatakse suuremahulise põhimälu valmistamiseks, sest odavam SRAMist. DRAM on aeglasem SRAMist. DRAMis kirjutatakse pidevalt infot uuesti üle. 3. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestusega ja ilma, proriteedid. Tavaliselt täidab protsessor programmi käske järjest kuni mõne hargnemise käsuni või alamprogrammi poole pöördumiseni, kuid erandiks on katkestus, mis sunnib protsessorit muutma käskude täitmise järjekorda. Katkestamise käivitamiseks saab: käivitada programmselt ehk progreja kasutab vastavat
annaabi.ee 
