Eesti kergejõustiku ajalugu
Kõva rajakate lõhkus
naelikuid. Vallimäe põliste puude all viidi läbi mitmeid maakondliku ulatusega võistlusi,
aga ka suuremaid üritusi 1930. aastal toimusid siin vabariigi esivõistlused
murdmaajooksus.
Vallimäel harrastati edukalt teisigi alasid peale jooksude. Kuuli tõugati vallitorni esisel
vanal tenniseväljakul, ketast tuli heita vallitorni taga. Pikema oda lennu korral sattus see
puutüvesse või raksatas kivimüüri.
Enne ja peale sõda kasutati sportimispaigana ka praegust kutsekooli spordiplatsi, mis Erni
Reinloo tulekuga kutsekooli kehalise kasvatuse õpetajaks 1960-ndatel kohandati ka
kergejõustiku tarbeks. Praegu on see üpris hooldamata ala, kus vahel siiski jalgpalli
mängitakse. Koos Paide 1. Keskkooli (praegune Paide Gümnaasium) uue hoone
ehitamisega 1963. aastal valmis ka kooli spordiplats, mis oma 250-meetrise jooksurajaga
oli juba siis nii suure kooli jaoks väike.