Kehaline aktiivsus koolis
riigikaitseks. (Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 56 «Põhikooli ja gümnaasiumi
riiklik õppekava» lisa 20)
Kehalise kasvatuse tulevikuvisiooni esitas Euroopa Kehalise Kasvatuse Assotsiatsiooni
aupresident Fisher. Kehalise kasvatuse tuleviku visioonidest rääkides rõhutati kehalist kasvatust
sotsiaal-poliitilist konteksti. Kehalist kasvatust mõjutavate teguritena nimetati ühelt poolt
"ühiskondlikku nõudlust" kehalisele kasvatusele ning teisalt spordiringkondade mõjujõudu.
2.2 Kehalise kasvatuse tund
Laste tervise edendamiseks ehk kehalise arengu soodustamiseks koolis on olulisel kohal kehalise
kasvatuse tund. See hõlmab endas kehalise aktiivsuse kui eluviisi kujundamist. Liikumine ja
kehaline töö on inimese esmased eluvajadused, ilma lihastööta poleks elu võimalik.
Kehaline kasvatus on õppeaine, mis toetub tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja
9
harjumuste omandamist
annaabi.ee 
