....................................................................................... 6 1.Üldiselt Eesti spordist 1928. aastal vahetati välja ESK-eesti spordi komitee esimees, kelleks sai J. Laidoner 1930. aastal teostati reorganiseerimine, Esindajatekogu kõrvale loodi paralleelne organisatsioon-spordinõukogu, mis pidi lahendama olulisi spordipropaganda, poliitika jm probleeme ilma esindajatekogu sekkumiseta ning hoidma kontakti provintsiga. Tülide ja arusaamatuste vältimiseks asutati spordikohus. 1934. aastal täitis mõned kuud ESK esimehe kohustusi taas L. Tõnson. Sel ajal sai teoks Esimesed Eesti Mängud. Tõnson oli nii vaimne kui ka füüsiline juht neil mängudel. 12000 osavõtjaga mängud olid heaks toestuseks spordi laiast kandepinnast Eestis ning põhjenduseks taotleda riiklikku tähelepanu. 1934. aastal asus ESK etteotsa riigisekretär Karl Teras. Viidi läbi teine reorganiseerimine, mille eesmärk oli likvideerida tekkinud ESK ja KKSKV- Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus
Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Sel ajal oli raha nappus ja hakati rääkima spordi riikliku finantseerimise vajadusest. 1928. aastal vahetati välja ESK esimees, kelleks sai J. Laidoner. 1930. aastal teostati reorganiseerimine, Esindajatekogu kõrvale loodi paralleelne organ-spordinõukogu, mis pidi lahendama olulisi spordipropaganda, poliitika jmt probleeme ilma esindajatekogu sekkumiseta ning hoidma kontakti provintsiga. Tülide ja arusaamatuste vältimiseks asutati spordikohus. 1934. aastal täitis mõned kuud ESK esimehe kohustusi taas L. Tõnson. Sel ajal sai teoks Esimesed Eesti Mängud. Tõnson oli nii vaimne kui ka füüsiline juht neil mängudel. 12000 osavõtjaga mängud olid heaks toestuseks spordi laiast kandepinnast Eestis ning põhjenduseks taotleda riiklikku tähelepanu. 1934. aastal asus ESK etteotsa riigisekretär Karl Teras. Viidi läbi teine reorganiseerimine, mille eesmärk oli likvideerida tekkinud ESK ja
Seal võitsid kuldmedali Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Sel ajal oli raha nappus ja hakati rääkima spordi riikliku finantseerimise vajadusest. 1928. aastal vahetati välja ESK esimees, kelleks sai J. Laidoner. 1930. aastal teostati reorganiseerimine, Esindajatekogu kõrvale loodi paralleelne organspordinõukogu, mis pidi lahendama olulisi spordipropaganda, poliitika jmt probleeme ilma esindajatekogu sekkumiseta ning hoidma kontakti provintsiga. Tülide ja arusaamatuste vältimiseks asutati spordikohus. 1934. aastal täitis mõned kuud ESK esimehe kohustusi taas L. Tõnson. Sel ajal sai teoks Esimesed Eesti Mängud. Tõnson oli nii vaimne kui ka füüsiline juht neil mängudel. 12000 osavõtjaga mängud olid heaks toestuseks spordi laiast kandepinnast Eestis ning põhjenduseks taotleda riiklikku tähelepanu. 1934. aastal asus ESK etteotsa riigisekretär Karl Teras. Viidi läbi teine reorganiseerimine, mille eesmärk oli likvideerida
annaabi.ee 
