"Kaie Kõrb-rambivalguses ja varjus", Ivo Parbus
Peale koreograafiakooli õpetaja ameti on ta ka Eesti
Tantsuagentuuri egiidi all tegevas stuudios. Kaie Kõrb arvab, et mida rohkem harjutada ja
töötada, seda lihtsam on vormis püsida ja tunda end terve ning elurõõmsana. Veel on ta
öelnud, et balletitantsija elukutse nõuab eelkõige tahtejõudu ja tervist ja kellel seda
vajaka jääb, peab loobuma. Sellele teele suunas teda ema, kuid talle on eluaeg tantsida
meeldinud.
Ühel päeval tuli Kohilasse talente otsiv komisjon spordiinternaatkoolist ning talle
tehti pakkumine liituda võimlemisrühmaga. Nõu küsis ta õelt, et mis oleks õigem, kas
minna sporti või balletti õppima, kuid 4 aastat vanem õde soovitas siiski balletti, kuna
teine rohkem elukutsena näib. Peale kolmanda klassi lõpetamist tuli tal jalalabas võlvi
vajumine, mistõttu võis ta invaliidistuda. Balletikoolis arvati, et kuigi eeldused olid head,
ei saa sellise defektiga last vastu võtta ja vihaga läks Kaie Spordikooli. Võlvi vajumine,