Eesti kergejõustiku ajalugu
hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid.
Paidest, Koerust, Jänedalt, Järva-Jaanist, Amblast, Tapalt, Lehtsest, Türilt ja mujalt
pärineb mitmeid tuntuid kergejõustiklasi, kes hiljem jõudnud vabariigi paremikku ja isegi
olümpiamängudele. Retlast pärit Laine Erik-Kallas on Eesti kõigi aegade parim
naiskergejõustiklane, kes on olümpiamängudel võistelnud koguni kaks korda.
1932. aastast, kui kehakultuuri edendamiseks hakati eraldama riigitoetust, palgati
maakonda ka spordiinstruktoreid, kelle ülesandeks oli korraldada õppuseid, kursuseid,
erialaseid treeninguid ning aidata ja suunata spordielu tegevust kohtadel. Esimeseks
instruktoriks sai Ambla kehalise kasvatuse õpetaja Olav (Olaf) Topman, kes oli hea
tõkkejooksja ja riistvõimleja. Enne sõda oli ametis veel Tallinnast tulnud Eesti parimaid
pikamaajooksjaid Aleksander Anier. Pärast sõda on noorte kergejõustiku harrastamine
toimunud õpetatud treenerite juhendamisel. Tulemuslikult on töötanud 1950-ndatest
annaabi.ee 
