Rakutuum
H1 histoon seostub DNAga väljaspool
nukleosoomi. H1 funktsiooniks on stabiliseerida nukleosoomne struktuur, aga samuti
kõrgemad DNA kondenseerumise tasandid. Et nukleosoomide struktuur tekiks, on vajalikud
täiendavad valgud, mis seovad histoonid ja ühendavad need DNAga.
Esinevad täiendavad DNA kondenseerumise tasandid. Rakkude interfaasis (periood
mitooside vahel) eraldatud DNA esineb 30 nm diameetriga ahelatena e solenoididena. Selline
struktuur tekib nukleosoomse pärlinööri spiraliseerumisel. Spiraali igal keerul on 6
nukleosoomi. H1 molekulid (üks iga nukleosoomi kohta) paiknevad spiraali keeru sees.
Oletatakse, et lisaks H1 histoonile osalevad solenoidi struktuuri tekkes ka nukleosoomide
histoonide väljaulatuvad N terminaalsed otsad. Sellist struktuuri nim. kondenseerunud
kromatiiniks.
Kuidas on reguleeritud DNA struktureeritus?
Et saaks toimuda DNAlt teatud geenide transkriptsioon (RNA polümeraasi seostumine), peab
DNA lahti keerduma.
annaabi.ee 
