4 TÄHTEDE ARENG Mis on Linnutee? - helevöönd tähistaevas, mis on ebaühtlase heleduse- ja laiusega u.30° nurga all pooluste suhtes. Meie galaktika projektsioon taevavõlvile. (1) Kirjeldage meie galaktikat. Hiigelsuur tähesüsteem, mille nimi on Linnutee (2) GALAKTIKA EHITUS 1. Mõhn (keskel)- asub tsenrti ümber ja koosneb vanadest ning külmadest tähtedest, liikumine mõhnas on kaootiline. 2. Spiraalharud- noored, heledad tähed, spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Päikese kaugus galaktika tsenrist on 25 000 valgusaastat. 3. Tolm, udukogu, mis varjab tähtede valguse meie eest ning poolitab pikkupidi galaktika. 4. Halo- keraspilved, mis ümbritsevad galaktikat. 5. Galaktika tsenrtis asub tõenäoliselt ,,must auk". Valgust ei kiirga, hoopis neelab. On mootoriks, mis kogu süsteemi keerlema paneb, nim. ka Universumi ,,solgitorudeks". Galaktikate klassifikatsioon:
a -b tüübinumber N leitakse valemiga N =10 kus a ja b on vastavalt kujutise pikem ja a lühem läbimõõt. Loomulikult näitab number vaid seda, millisena paistab galaktika meilt vaadatuna. Läätsjad ehk S0 galaktikad Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks. Sellise süsteemi ketas on vaid pisut suurem sfäärilisest osast, spiraalharud puuduvad aga täiesti. Sageli on väga raske eristada S0 ja E tüüpe. S0 galaktikatele on iseloomulik: tsentraalne mõhn, mis on iseloomulik ka elliptilisele galaktikale mõhna ümbritsev ketas, millel on mõhnast lamedam heledusprofiil ning on struktuuritu ja õhukene mõhna ja ketta vahel võib olla lääts, millel on väga lame heledusprofiil ja järsu välisservaga moodustis. Lääts on struktuuritu, kuid võib sisaldada läbivat varba, ning
sisaldavad sadu triljoneid tähti Galaktika. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest, päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Galaktika liigid Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile Elliptilised galaktikad Hubble liigitus jagab elliptilised galaktikad eraldi klassidesse sõltuvalt nende elliptilisusest. Klasse on kokku 8 Elliptilistel galaktikatel on elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast Sellistes galaktikates on vähe tähtedevahelist ainet. Samuti on tekib
spiraalgalaktikatega) ja selliseid võib kohata galaktikaparvedes tuuma ligidal. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c), mis tähistab spiraalide tihedust ja galaktika keskme suurust. "Sa" galaktikas asetsevad kehvasti määratletavad spiraalharud tihedalt ja tuum on suhteliselt suur. Spiraalgalaktika teises äärmuses asub "Sc", millel on hästi määratletavad ja avatud spiraalharud ning galaktika kese on väike. Nagu tähedki, tiirlevad ka spiraalharud ümber galaktika keskme, kuid nad teevad seda konstantse nurkkiirusega. Arvatakse, et spiraalharud on piirkonnad, kus aine on tihedalt koos. Kui täht liigub läbi haru, siis kosmiline kiirus igale tähesüsteemile on määratletud gravitatsiooniga tihedamas kohas
hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel.
GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline. 2) Spiraalharud koosnevad noorematest ja heledamatest ja kuumematest tähtedest. Ühte spiraalharusse kuulub ka Päike. Need spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Tähtede kiirused spiraalharus on sama suured. Päike asub galaktika tsentrist 25 000 valgusaasta kaugusel. 3) Tolmudukogu varjab tähtede valguse meie eest ja poolitab galaktika pikkupidi. 4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat.
GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline. 2) Spiraalharud koosnevad noorematest ja heledamatest ja kuumematest tähtedest. Ühte spiraalharusse kuulub ka Päike. Need spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Tähtede kiirused spiraalharus on sama suured. Päike asub galaktika tsentrist 25 000 valgusaasta kaugusel. 3) Tolmudukogu varjab tähtede valguse meie eest ja poolitab galaktika pikkupidi. 4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat.
Galaktikad Grete Mark 11b klass Koosneb kuni triljonist tähest, gaasist ja tolmust. Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Päike on täht linnutee galaktikast. Pöörlev tähtedest, gaasist ja tolmust koosnev ketas. Keskel hele sfääriline "tähemõhn". Noored tähed moodustavad spiraalharud. Sisemine struktuur puudub. Miljarditest tähtedest koosnev. Vähe gaasi ja tolmu. Ei teki uusi tähti. TEOORIAD: Elliptiline galaktika => spiraalgalaktika Spiraalgalaktika => elliptiline galaktika 2 spiraalgalaktikat => elliptiline galaktika Hiidgalaktikad võivad "alla neelata" mõne läheduses asuva galaktika, nimetatakse kannibalideks. Rõngasgalaktika ilma keskosata Kääbusgalaktika mõne miljardi tähega galaktika (korrapäratud galaktikad).
tavaolekus ja neelas kergesti valgust (tähti polnud) sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima Liigitamine ajalooliselt on liigitatud galaktikaid kuju järgi tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis on kujult elliptiline (võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani) spiraalgalaktikad on kujult kettad, millel on spiraalharud galaktikad, millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks (naabregalatikate gravitatsioon mõjutab nende kuju) Kokkupõrked galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab nende moondumist ja võib kaasa tuua gaasi ja tolmu vahetuse kokkupõrge toimub, kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise ja mõlemal on
Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Arvatakse, et enamike galaktikate keskmes asub suur massiivne must auk. Galaktikate jagunemine kuju järgi Elliptilised galaktikad: Neis on vähe tähtedevahelist aine, uusi tähti tekib harva, koosnevad enamasti vanadest tähtedest ja arvatakse, et on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Spiraalgalaktikad: Selliste galaktikate keskmises osas asuvad tihedalt koos vanemad tähed, spiraalharud tiirlevad ümber galaktika keskme konstantse nurkkiirusega. Korrapäratud galaktikad: Neil pole eristatavat kuju, tihti on nad oma kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest, sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Andromeda galaktika NGC 5457 (nõelaratta galaktika) Galaktikate areng Esimese miljoni aasta jooksul hakkavad ilmnema galaktikatele
Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit(3.26 valgusaastat) ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline ruum on
hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu. Spiraalse galaktika ketas sisaldab nii noori kui ka vanu tähti. Halo koosneb ainult vanadest tähtedest. Spiraalharudes toimub pidevalt uute tähtede teke. Ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika keskme ümber. Spiraalharud tiirlevad samamoodi galaktika keskme ümber. Elliptilistel galaktikatel ketas ja selge allstruktuur peale tiheda keskse tuuma puudub. Elliptiline galaktika sisaldab ainult vanu tähti ning uute tähtede teket pole viimase 10 miljardi jooksul täheldatud. Tähed liiguvad juhuslikes suundades. Võrreldes spiraalse galaktikaga sisaldab elliptiline galaktika vähesel määral gaasi ja tolmu. Osades galaktikates gaas ja tolm puuduvad. Korrapäratutel galaktikatel kindel struktuur puudub
komponentidest ei ole see allsüsteem tõenäoliselt pöördsümmeetriline, vaid on Linnutee tasandis ühes suunas välja venitatud, meenutades kurki. Allsüsteem koosneb küllaltki vanadest tähtedest, kuid nende tähtede vesinikust ja heeliumist raskemate elementide sisaldus varieerub suurtes piirides - küllaltki väikesest kuni Päikese puhul vaadeldut ületavateni. Spiraalne galaktika Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, mille keskosast lähtuvad pikad kaared ehk spiraalharud. Päikese juurest vaadates on spiraalharusid raske näha, sest asume ise neist ühe sees. Spiraalharudes sünnivad uued tähed nüüdisajalgi. Seal leidub palju väga heledaid, s.t. lühikese elueaga tähti. Vanad tähed jaotuvad Galaktikas ühtlasemalt. Must auk Linnutees Musta augu tekkimisi me näeme eriti võimsate supernoovadena e hüpernoovadena. Gammakiirguse sähvatused, kajastades mustade aukude teket, on hõivamas olulist ja ähvardavat rolli elu säilimisel (aga ka liikide
komponentidest ei ole see allsüsteem tõenäoliselt pöördsümmeetriline, vaid on Linnutee tasandis ühes suunas välja venitatud, meenutades kurki. Allsüsteem koosneb küllaltki vanadest tähtedest, kuid nende tähtede vesinikust ja heeliumist raskemate elementide sisaldus varieerub suurtes piirides - küllaltki väikesest kuni Päikese puhul vaadeldut ületavateni. Spiraalne galaktika Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, mille keskosast lähtuvad pikad kaared ehk spiraalharud. Päikese juurest vaadates on spiraalharusid raske näha, sest asume ise neist ühe sees. Spiraalharudes sünnivad uued tähed nüüdisajalgi. Seal leidub palju väga heledaid, s.t. lühikese elueaga tähti. Vanad tähed jaotuvad Galaktikas ühtlasemalt. Must auk Linnutees Musta augu tekkimisi me näeme eriti võimsate supernoovadena e hüpernoovadena. Gammakiirguse sähvatused, kajastades mustade aukude teket, on hõivamas olulist ja ähvardavat rolli elu säilimisel (aga ka liikide
Nähtavas universumis on arvatavasti üle 170 miljardi galaktika. Galaktikate läbimõõt on enamasti 1000 – 100 000 parsekit ja need asuvad üksteisest tavaliselt miljonite parsekite kaugusel. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c). Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne. 5
Väike Magalhãesi pilv Enamus galaktikatest spiraalsed . Nende hulka kuulub ka meie galaktika . Meile kõige lähemal olev spiraalne galaktika on väga tuntud Andromeeda udukogu , mis asub meist umbes 1,8 miljoni valgusaasta kaugusel .Oma terve massi ja tähtede poolest ületab Andromeeda udukogu umbes kolm korda meie Galaktika , kuigi viimane on galaktikate seas hiiglane. On olemas ka spiraalseid galaktikaid, mille kettal puuduvad spiraalharud . Anromeeda udukogu Veel leidub ka hiidgalaktikaid , kääbusgalaktikaid , läätsgalaktikaid ja ka rõngasgalaktikaid . 4. Linnutee Meie Galaktika ehk Linnutee on spiraalne hiidgalaktika . Tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ning ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest . Galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem. Sellesse Galaktikasse kuulub ka Päike
praktiliselt paralleelsed. 31. Selle kohaselt on planeedisüsteemi teke osa tähe enda tekkest. 32. Vaata vihikust! 34. Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. 35. Vaata vihikust! 36. Vaata vihikust! 37. Vaata vihikust! 39. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. 40. Linnutee on läätsekujuline, kettataoline täheparv, kuhu kuuluvad käik tähed, sealhulgas ka meie Päike. 41. Umbes 10 miljardit tähte. 42. Teleskoopide abil. 43. Andromeeda udu- spiraalgalaktika.
Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Galaktika tähed moodustavad võrdlemisi õhukese ketta. Vaid Galaktika keskel on paksend, tuuma ümbritsev kerakujuline täheparv. Tähtedevaheline gaas ja tolm jääb tähtedest veelgi õhemasse kettasse, mille paksus on vaid 500 valgusaastat (nr 2 lk 111, 112) 3. Spiraalne galaktika Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, mille keskosast lähtuvad pikad kaared ehk spiraalharud. Päikese juurest vaadates on spiraalharusid raske näha, sestasume ise neist ühe sees. Nende olemasolu võib aimata noorte tähtede ja gaasi- ning tolmupilvede paiknemise järgi. Raadioteleskooide abil on koostatudkogu taeva vesinikupilvede kaart ja sellel on spiraalharud paremini näha. Arvatavastiei ole meie Galaktika spiraalharudnii selgepiirilised kui mõnel teisel galaktikal. Spiraalharudes sünnivad uued tähed nüüdisajalgi. Seal leidub palju väga heledaid, s.t
Tema raamat: ,,Universum pähklikoores". · Tähed moodustavad galaktikaid. Galaktika · süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) · Liigid: 1)Spiraalsed galaktikad keskel tuum, kus tähtede kontsentratsioon on suurem ja sellest saavad alguse spiraalharud, mis ka koosnevad tähtedest. Spiraalharudes on ka gaasi ja tolmu, ja ka nooremaid tähti. Küljelt vaadates on see galaktika ketta kujuline, ketta keskel on tolmu ja gaasikiht. Suuremad galaktikad üldiselt. 2)Elliptilised galaktikad kuju võib olla kerast kuni kettaks kokku surutud ellipsoidini. Nendes on vähe tolmu ja gaasi, või ei ole üldse. Koosnevad vanematest tähtedest.
Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7
Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7
tähesuurus. Saab teada tähtede vanuse. 19. Mis on galaktika ja kuidas kutsutakse meie kodugalaktikat? gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. meie kodugalaktika- linnutee. 20. Kirjelda tüüpilist galaktikat- Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad teatud määral kerasparvi. Neil peaaegu puudub sisemine struktuur ning tähtede tihedus kahaneb tasapisi keskmest hõredalt asustatud äärealade poole. Tüüpiliselt leidub neis väga vähe tähtedevahelist gaasi ja tolmu ning puuduvad noored tähed. 21. Kuidas on tekkinud enamik tähti üldtunnustatud ettekujutuse järgi? 1. Maailmaruum on täidetud külma ja hõreda vesinikuga
Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust. Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks. Sellise süsteemi ketas on vaid pisut suurem sfäärilisest osast, spiraalharud puuduvad täiesti. Klassid Sa - Sd omavad selget, tuumast algavat spiraali. Klass Sa on kõige "toekama" mõhnaga ning kõige tihedamalt keerduva spiraaliga. Järgmiste klasside juures sfäärilise süsteemi läbimõõt väheneb ja ketta (spiraalharude) heledus kasvab; ka kasvab spiraali "tõusunurk". Klassil Sd mõhn puudub, näha on vaid hele tähesarnane tuum. 5
tekitavad needsamad tähed ise. Selliste " isegraviteeruvate" süsteemide liikumist ja stabiilsust uurib astronoomia eriharu- stellaardünaamika. 7 6.6. PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS Galaktikate värv on kollakasvalge, mis kasvab G-klassi spektrile. Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate paksenenud keskosad- mõhnad on pisut punakamad spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad. Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Selgub, et tähed jagunevad kahte keemiliselt koostiselt erinevasse gruppi ehk populatsiooni. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesega ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad
mõõtmetega taeva-alalt. Galaktika välisserv pole terav, vaid sulab aegamisi taevaga ühte. Et saada koguheledust, tuleb kataloogide koostajatel lõpetada galaktika kokkuleppelise joonega (nn. Holmbergi raadius). Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile (värvusindeksile B - V = 0,6). Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate keskosad on pisut punakamad (värvusindeks +0,85) spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad (värvusindeks +0,28). Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Tulemused kinnitavad meie oma Galaktikast tuntud fakti kahe erineva koostisega tähepopulatsiooni olemasolu kohta. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesele ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline
lainepikkusega 21cm.See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist vaatleja suhtes.Galaktikate matemaatiline modelleerimine arvutite abil näitab, et lisaks tähtedele ja gaasile sisaldavad nad nähtamatut ainet, mille kogumass võib olla mitukümmend korda suurem nähtava aine massist.Väliskuju järgi jagunevad galaktikad 4 liiki: a)spiraalne galaktika, mida iseloomustab tuum ja spiraalharud. b)Varbspiraalne galaktika, kus spiraalharud algavad tuuma läbiva samba otstest.c)elliptilised galaktikad on kera või ellipsikujulised.koosneb peamiselt vanadest punastest tähtedest.Gaas ja tolm nendes peaaegu puudub.Kujult võivad olla lamedast kuni kerani välja.d)korrapäratud galaktikad, mis igasuguse korrapära puudumise tõttu on lihtsalt suured tähepilved.Spiraalsed, varbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti.Spiraalgalaktikate tom,
sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel.
kerakujuline vanadest tähtedest-parvedest koosnev pilv-halo. 43. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikatüübid: elliptilised (Ümar/piklik kuju; heledus väheneb serva suunas. Saab klassifitseerida lapikuse järgi), spiraalsed (Väga erinevad. Kahest allsüs'st koosnev liitsüs- mõhn(sarnane E) ja ketas (vrd Linnutee); spiraalharud (tähed-täheparved-tolm), varbspiraalsed (sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras, sis tolmuribasid (harudest tuhmim), spiraali otsad ühenduspunktis vardaga risti + korrapäratud. 44. Sõnastage kosmoloogiline printsiip. Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. 45. Mis määrab kosmoloogias absoluutse ruumi (absoluutse liikumise)
koondunud spiraalharudesse. Päike ise asub ühe spiraalharu sisemise serva lähedal. 24. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe., Galaktikate tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad, suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi . Galaktikatüübid: * elliptilised galaktikad- ümar/ piklik kuju , heledus väheneb serva suunas. * spiraalsed galaktikad- väga erinevad * spiraalharud- tähed, täheparved, tolm * varbspiraalsed – tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Galaktikate 3 põhitüüpi: * Seyterti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. * Markarjani galaktikad- tuum ja mõhn sinaka tooniga, tugevad emissioonjooned, ketas näha väga nõrgalt. * Kvasarid- peeti algul pikka aega ülitähtedeks, praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi
Tähed koonduvad täheparvedesse. Hajusparved on Galaktika tsentri poole koondunud, kerasparved koosnevad vanematest tähtedest (punased ja kollased hiiud ja ülihiiud) ja jäävad galaktika tsentrist kaugemale. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. · Tähed ja nende evolutsioon - Enamus tähti (näit. Päike) tekib külmas tolmu- gaasipilves. Gravitatsioonijõu ja välise kuuma gaasi rõhu mõjul tiheneb gaasipilv galaktilises magnetväljas kiududeks
õhuke, gaasist ja tolmust ketas, mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest tähtedest- parvedest koosnev pilv-halo. 3. Kuidas klassifitserrida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikatüübid: elliptilised (Ümar/piklik kuju; heledus väheneb serva suunas. Saab klassifitseerida lapikuse järgi), spiraalsed (Väga erinevad. Kahest allsüs'st koosnev liitsüs- mõhn(sarnane E) ja ketas (vrd Linnutee); spiraalharud (tähed-täheparved-tolm), varbspiraalsed (sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras, sis tolmuribasid (harudest tuhmim), spiraali otsad ühenduspunktis vardaga risti + korrapäratud. 5. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega
Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant.
spektrijooni, mis vastavalt iga tähe liikumisele on nihkunud lühema või pikame lainepikkuse suunas. Kui tähtede liikumine galaktikas on kaootiline, tekib laienenud joon, kui aga on tegu süstemaatiliste liikumistega nagu näiteks pöörlemine, on ka spektrijooned nihkunud kindlas suunas. ( 2.) Värvus Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile. Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate paksenenud keskosad on pisut punakamad, spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad. ( 2.) Koostis Lisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kodustes gaasi ja tolmu. Spiraalsed , verbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad gaase ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Elliptilistes galaktikates gaas ja tolm tavaliselt puuduvad. ( 2.) Linnutee Teleskoobiga vaadeldes selgub, et Linnutee koosneb lugematust arvust tähtedest. Linnuteena paistev Galaktika on üks suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat
Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust. Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks. Sellise süsteemi ketas on vaid pisut suurem sfäärilisest osast, spiraalharud puuduvad täiesti. 78. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Galaktikate kaugusi määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega. Mõõtes punanihke suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktika kauguse. Hubble´i seadusega on võimalik määrata galaktikate kaugusi. 79
annaabi.ee 
