konvektsioonivööndiks- selles toimub keemisele sarnane reaktsioon. Ainus kiht, mida me ainukesena Päikesel silmaga näeme on fotosfäär. Fotosfäär näeme me, sest ta on erinevalt alumistest kihtidest valgusele läbipaistev. Edasi algab Päikese atmosfäär. Selle alumine kiht on kromosfäär, milles tõuseb temperatuur kuni 10000 K. Kromosfääris tõusevad aeg-ajalt kuni 5000 km kõrgusele miljonid peenikesed kuumade gaasijugade piigid- spiikulid. See protsess kestab vaid mõned minutid. Päikese atmosfääri ülemine ülimalt hõre ja kuum kiht kannab nimetust kroom ja ulatub miljonite kilomeetrite kaugusele. Kroomi võib palja silmaga näha vaid täieliku päikesevarjutuse korral. Kroomis asuvate aukude kaudu pääsevad kosmilisse ruumi laetud osakesed ja päikesetuul, m is võib ulatuda Maani, kutsudes siin esile virmalisi, magnettorme ja raadiohäireid.
+200 miljardit- mustad augud kasvavad pidevalt. Jätkub universumi paisumine. Päike Päike on keskimist klassi täht- G-2 ja on kollane täht. Tekkis u 4,5-5 miljardit aastat tagasi. Tema ümber tiirleb 6 planeeti, üks planeedo ja2 asteroidide vööndit. Päikese tsentris on termotuumareaktsioonid.Kergemad tuumad ühinevad raskemateks, vesinik põleb heeliumiks). Päikese pinnal on 5800 6000 K. Tsentris umbes 15 000 000 K. Päikese pinnal toimuvad nähtused on loited, protuberants, spiikulid, magnettormid. Päikese planeetide üldiseloomustus: Maa tüüpi planeedid õiges järjekorras on merkuur, veenus, maa, mars. Maa tüüpi planeetidel on vähe kaaslasi, sest nad on liiga lähedal päikesele. Iga planeet on u 2 korda kaugemal, kui eelmine planeet päikesest. Maa ja päikese vaheline kaugus 1 aü- 150 milj km. Kuna aastajooksul ei ole Maa kogu aeg samal kaugusel, siis on see keskmine kaugus päikesest. Kaaslaste arv: merkuut(0), veenus(0), maa( kuu), mars(phobos ja deimos)
annaabi.ee 
