6. LÕHNAAINED Muudavad kosmeetika tooted meeldivaks Tavaliselt eeterlikud õlid: roosi-, nelgi-, jasmiini-, lavendli-, rosmariini-ja piparmündiõlid 7. LÕHNA FIKSAATORID Need on paljud palsamid ja vaigud, nt stooraks ja peruupalsam saadakse troopikataimedest, tugevdavad lõhna, aeglustavad lõhna lendumist Ambra saadakse kaseloti soolestikus olevast vahast Spermatseet vaha, mis saadakse kaseloti koljust Muskus saadakse muskushirve lõhnanäärmest Looduslikud vahad on väga kallid sellepärast kasut sünteetilisi vahasid 8. LAHUSTID Põhiliselt kasut vett, aga segus etanooli ja klütseriiniga Etanool on üks paremaid lahusteid kosmeetikas, sest lahustab hästi orgaanilisi aineid, on puhastava toimega ja nahalt aurustudes jahutab nahka
Pidevalt rasvavaese toidu söömine soodustab sapikivide teket, eriti naistel 8. Toidurasvad annavad toidule erilise lõhna, maitse ja pehmuse Vahad On väga paljude eri ühendite segud, looduslikes vahades isegi üle 100 koostisosa. Jagatakse: 1. Taimsed: karnaubavaha; vahalillevaha; puuvilju kattev vaha a) Kaitse veekaotuse eest b) Kaitse bakterite mõju eest c) Peegeldab päiksekiirgust tagasi 2. Loomsed: mesilasvaha, lanoliin ehk villavaha, spermatseet (kaselottide koljus) a) Struktuurne ülesanne, nt meekärjed (kuuenurksed mahutavad kõige rohkem väikese vahahulga korral) b) Kaitseb märgumise eest (nt lindude sulestik) 3. Sünteetilised: tehakse nafta ja kivisöe jääkidest, kasutatakse toiduainete vahatamiseks, nt puuviljade Inimene ei seedi vahasid! Liitlipiidid fosfolipiidide näitel Fosfolipiide isel. molekuli kahesus, molekulis on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa. Pea on
Hüdrolüüs, metanolüüs 2) Mono-ja diatsüülglütseroolid (MG, DG) Toodetakse tööstuslikult rasva glütserolüüsil Polümorfsed Fosfo-ja glükolipiidid Sisaldavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobseid osi. Lagunevad fosfatidüülderivaatideks, glütseroglükolipiidideks ja sfingolipiidideks. Vahad Kõrgemate alkoholide derivaadid. Taimsed vahad ->lehtedes ja seemnetes. Nt. mesilasvaha, spermatseet ja lanoliin. Muutused toidu atsüüllipiidides 1) Ensümaatiline hüdrolüüs Hüdrolaas nii toidus kui ka mikroorganismides a..a) Triatsüülglütserooli hüdrolaasid (lipaasid) Hüdrolüüsivad emulgeeritud atsüüllipiide Lipolüüs juustus, piimas, sokolaadi tootmisel, puu- ja juurviljades 2) Küllastumata atsüüllipiidide peroksüdatsioon
rasvhapeteks, nt. oleiinhape (mono), linoolhape, linoleenhape (polü) 31. Lihtlipiidid koosnevad basaalalkoholist ja rasvhappejääkidest Triglütseriidid (triatsüülglütseroolid)= neutraalrasvad = rasvad. Inimorganismi rasvad sisaldavad 65% oleiinhapet. Triglütseriidid tekivad glütserooli esterdamisel rasvhapetega. Vahad- lihtlipiidid (estrid), mille baasalkoholiks on mingi pikemaahelaline (16...34 C) ühealuseline alkohol (nt. spermatseet, lanoliin, mesilasvaha) 32. Liitlipiidid: Fosfolipiidid lipiidid, mis sisaldavad fosforhappejääki. Baasalkoholiks on glütserool.Põhiliseks esindajaks letsitiin. Sfingolipiidid (nt. aju koostises) baasalkoholiks sfingosiin. Tsüklilised lipiidid - nende baasalkoholiks on tsüklilised alkoholid steroolid (nt. kolesterool) 33. Lipiidide biofunktsioonid - Energeetiline funktsioon, struktuurne funktsioon, kaitsefunktsioon, lahusti funktsioon, varuained. 34
Või kaitsta üleliigse märgumise eest. b) Tõkestada mikrobioloogilisi kahjustusi. Loomsetest vahadest klassikaline näide on mesilasvaha. Lanoliin ehk villavaha kasutatakse niisutavates, kosmeetikatootetes, näiteks huuleläigetes ja palsamistes, see on erandtüüpi vaha, sest seob vett ja võimaldab seeläbi niisutamist. Loomsete vahade ülesanded: a) ehituslik: meekärjed. b) Kaitsta aju süvasukeldumisel tekkinud rõhumuutuste eest ja võimendab helivõnkeid vaalavõidis ehk spermatseet. Vaha söömisel ei juhtu midagi, vaha ei seedi. Liitlipiidid: Fosfolipiidid tema molekulis on üheaegselt esindatud kahte tüüpi piirkonnad- hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed. Pea- Glütserool, fosforhape ja madalomolekulaarne hüdrofiilne ühend Sabad on hüdrofoobsed kaks rasvhapet Fosfolipiidide biofunktsioonid : a) võime kaksikkihistuda biomembraani ehituslik alus. Fosfolipiidne kaksikkiht tagab membraani vastupidavuse eritoimega lahustitele. Kui membraan oleks ainult
Selliseid estreid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad on materjalid, mis sisaldavad lisaks estritele vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad erituvad õhukese kihina taime lehtedele, okastele, viljadele, et takistada liigset vee aurumist. Tuntuim loomavaha on mesilasvaha, mida mesilased valmistavad vahanäärmeis ning ehitavad sellest kärgesid. Mesilasvaha peamine koostisosa on müritsüülpalmiaat. Vaalavaha ehk spermatseet oli laialdaselt kasutusel parfümeerias. Mõnd dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses. Ftaalhappe estrid, nagu dibutüülftalaat või dioktüülftalaat, on sagedamini kasutatavad plastmasside plastifikaatorid. Neid lisatakse plastmassidele, et pehmendada materjali rabedust ja vähendada purunemist. RASVAD Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks koostisosadeks on rasvad
Plasmamembraanis tekivad hormonaalse signaali ülekande käigus diglütseriidid, mis töötavad signaalülekande vahendajana. V a h a d kujutavad endast rasvhapete ja üheaatomiliste alkoholide liitestreid. Vahade esindajaks on lanoliin ehk villavaha kolesteriini ja rasvhapete estrite segu. Lanoliin kindlustab naha elastsuse; on kollane pehme mass; soeb vett ülihästi, kuid vees ei lahustu. Kasutatakse salvides ja kosmeetilistes vahendites. Vahad on veel spermatseet (valge mass vaala koljuõõnes= vaalavõidis) ja mesilasvaha kasutatakse meditsiinis. Palju vahasid on tuberkuloositekitaja kapslites. Taimsete vahada esindajaks on karnaubavaha saadakse karnaoba ja andi vahapalmist, funktsioon kaitse veekaotuse eest. 2. L i i t l i p i i d i d - rasvhapete estrid, mis sisaldavad peale baasalkoholi ja rasvhappejääkide ka teisi rühmi (fosforhappejääki, süsivesikulist komponenti, lämmastikalust)
hapnikutarbimisreziimile. Vaalad tulevad veepinnale hingama, kuid hingavad tunduvalt harvemini kui teised imetajad. Nende hingatsid asuvad pealael. Siis, kui vaal veepinnale tõuseb, avaneb vaala hingats ning õhku paiskub vaalafontään- niiske, kasutatud õhk moodustab jahedas välisõhus suure aurupilve. Fontäänid on piisavalt ,,isikupärased", et nende põhjal otsustada, mis vaalaliigiga on tegu. Seejärel hingab vaal kiiresti sisse, sulgeb hingatsi ja sukeldub uuesti lainetesse. Spermatseet: Kaseloti peast võtab suurema osa enda alla vahaja võide, spermatseediga täidetud rasvapadjand. Täpselt ei ole teada, milleks vaal üldse spermatseeti vajab. Ühe teooria järgi suudab vaal vastavalt vajadusele kas vedelaks või tahkeks muuta ja nõnda ujuvust reguleerida. Teise teooria kohaselt talitleb padjand ,,läätsena", mis koondab kajalokatsioonil välja saadetavaid helilaineid. Hüpped: Vahepeal hüppavad vaalad veest välja ning langevad, selg või külg ees, tohutu valju
Tähtsamad eeterlikud õlid, mida kosmeetika kasutab, on roosi-, negi-, jasmiini-, lavendli-, rosmariini- ja bergamotiõli. Tihti peab enne eeterliku õli kasutamist kõrvaldama temast liiga tugeva lõhnaga komponendid ja sellised ained, mis võivad nahka ärritada . Lõhnafiksaatorid (palsamid ja vaigud, nagu peruu palsam ja stooraks, mida saadakse troopikataimedest) tugevdavad lõhnaainete lõhna ja aeglustavad nende lendumist. Samalaadse toimega on loomsed saadused ambra, spermatseet ja muskused. Kuna paljud looduslikud lõhnaained on kallid, kosmeetika vajab neid aga väga suurtes kogustes, sünteesitakse suur hulk lõhnaaineid odavatest looduslikest lähtainetest. Nii sünteesitakse okaspuudes leiduvatest terpeenidest mentooli, kamprit jt defitsiitseid lõhnaineid. Looduslike terpeenalkoholide, näiteks garaniooli ja linalooli esterdamisel madalamete karboksüülhapetega on saadud väga huvitava lõhnaga saadusi, mida looduses ei leidu
Rasvad on kehas tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana. (Diglütseriidid töötavad signaaliülekande vahendajana). Vahad -Baasalkoholiks on pikaahelaga (16...34C) ühealuseline alkohol. Loodusvahad on estrite segud(üks ester domineerib). Vahad on hüdrofoobsed ja vesilahustumatud. Neid lahustavad alkohol, atsetoon või eeter. Sõltuvalt temperatuurist ja keemilisest koostisest on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Loomsed vahad: - spermatseet(vaalavõidis). Evolutsiooniliselt/biokeemiliselt on spermatseedi lipiidikoostis kujunenud selliseks, et tema sulamine/tahkestumine toimub just mereveekihtide temperatuuride vahemikus. - lanoliin ehk villavaha on villas kuni 10 %. Ta laguneb hästi orgaanilistes lahustites, seob ta vett, kuid vees ei lahustu. Esineb ka linnusulgedes. Taimsed vahad: - karnaubavaha on segu tserot-, montaan- ja karnaubahapetest ning nende seostunud 26...34 C-aatomilistest alkoholidest.
rasvhapped + muud ühendid. (näiteks mesilasvahas ligi 200 ühendit). 1.Taimsed vahad Ülesanne: A) püsiva vee sisalduse sõilitamine lehtedes: ei lase veel liigselt auruda ja ei lase lehtedel märguda. B) vahakiht takistab mikroorganismide sissetungi. Näited: vahalill, vahapalm. 2.Loomsed vahad Ülesanne: A) struktuurne ehituslik funktsioon: mesilasvahal on see. B)reguleerib kehakatete vee sisaldust(lanoliin on erand hüdrofiilne, näiteks ka spermatseet kaselottidel). C)väga üksikutel organismidel on vaha toiduks(vahaleedikud ja meenäiturid- >linnud). 3.Kunstlikud vahad Näiteks parafiin, mikrokristallne vaha. Neid kasutatakse vahetamises ( näiteks puuviljade vahatamine). Fosfolipiidid Eristatakse: pea(mis on hüdrofiilne, seal on kõik ülejäänud). saba(mis on hüdrofoobne, seal on 2 rasvhappejääki). Omadused: sarnane seostub sarnasega (vaik on hüdrofoobne ja eemaldada saab õli ja võiga).
Vahad : Vahad on kuni 20 erinevast keemilisest ühendist koosnevad ainete segud, mis vees ei lahustu. Põhiosas sisaldavad rasvhappeid ja alkohole. Vahade jaotus : a) Taimsed vahad - N: lehed (vahalill vahapalm) puuviljad (õun(tellissaare), ploomid) Biofunktsioonid : kaitse veekaotuse eest, peegeldab kiirgust, kaitse mikroobide eest. b) Loomsed vahad - N: Mesilasvaha, kilptäid. LANOLIIN - villavaha. SPERMATSEET - vaalaliste vaha. Biofunktsioonid : ehituslik(mesilaskärjed), kaitse kehakatte märgumise eest (veelinnud), toit(vahaleedik[liblikas]) Liitlipiidid : Liitlipiidid on mitmetest koostisosadest koosnevad lipiidid N: Fosfolipiidid (glütserool, fosforhappejääk, hüdrofiilne orgaaniline ühend ja 2 rasvhappejääki). Skemaatiline kujutis fosfolipiidist : 0=== : (pea on hüdrofiilne ja saba hüdrofoobne) 1. fosfolipiidid on vees pead väljapoole ja sabad seespool. 2
annaabi.ee 
