cogito, ergo sum VOLTAIRE - valgustajast ideoloog, mitmekülgne, võitles kat.k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria DIDEROT - filosoof, kes andis välja "Entsüklopeedia", peale selle esimeste köidete hävitamist jätkas illegaalselt väljaandmist SPENER - pietismi rajaja LEIBNIZ - filosoof & matemaatik, lähtekohaks kujutlus monaadidest(looduse vaimsed alged), kõige krooniks - Jumal, riigivõim, töö meeldivaks(laulud, kõnelused, ühised söömaajad), maailma rahvaste harmoonia, teadus peab tooma prakt. kasu J.G von HERDER - filosoof, kirjanik, progressi idee(humaansus), vastikustunne sõdade vastu, taunis kangelaste kummardamist, patriotism & õiglustunne, piibli uurimine C
sajandi viimase veerandi revolutsiooniliste pürgimuste iseloomulikuks jooneks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (16351705), silmapaistev liider August Hermann Francke (16631727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. LÕPPSÕNA Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see
institutsioonidele ning ideedele. Saksa valgustus: Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantstlastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luteriku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli SPENER. G.W.LEIBINZ oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu inversumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga maailma loomisel polnud vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu. Eesmärgiks oli küllus, sest selle tingimustes tahavad kõik inimesedtöötada. Suurt
vastu, rõhutas hariduse andmist õpetatuse asemel, C. von Wolff- ratsionalist, esitas terve mõistuse teooria, riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, J. G. von Herder- progressi idee (ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus) Saksa valgustuse eripära oli see, et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu prantslastele. Lähtuti suuresti pietismist-pööras tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli P. J. Spener ja silmapaistev liider A. H. Francke, kes toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonna muutumist vaid selle täiustumist usu abil.
Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsamad valgustustegelased Saksamaal olid Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716), Christian Thomasius (1655-1728), Christian van Wolff (1679-1754) ning Johann Gottfried von Herder (1744-1803). Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes
levitada uusi ideid kuigi nende mõistmine eeldab haridust ja teadmisi . Saksa valgustuse erines Prantsusmaa valgustusega eelkõige asjaolus , et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja seejuures usu eitamine kuid see oli prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus enamasti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras tähelepanu ja mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust . Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spener . Paljud loevad pietismi liikumise ametlikuks alguseks Speneri raamatukese Pia Desideria (vagad soovid) ilmumist aastal1635. Spener ei hüljanud luterlikku õpetust, kuid kritiseeris selle praktikat, kutsudes inimesi üles "südame usule". August Hermann Francke oli pietismi organisaator. 1687 elas ta läbi pöördumise, kui oli jutlust ette valmistamas. Francke tegi oma pöördumiskogemusest omamoodi "tõelise kristluse mõõdupuu", kuigi kindla pöördumiskuupäeva "ettenäitamine"
3. Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära võrreldes Prantsusmaaga seisnes selles, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist , mis kujutab endast luterliku kiriku sees kujunevat vooli, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli Philipp Jakob Spener (1635-1705) ja silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727) . Francke toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid taotlesid ühiskonnakorra täiustamist usu abil. 3.1. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) Gottfried Wilhelm Leibniz oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest, mis on looduse vaimsed alged , mida on lõputult palju. Kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Tähtis koht oli ka Jumalal
Liivimaal oli kõrgeim provintsi vaimulik kindralsuperintendent. Konsistoriaalpiirkonnad jagunesid praostkondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Kirikuvara valitsemist korraldasid kirikueestseisused. Liivimaa igas maakonnas oli ametis (ülem)kirikueestistuja. Kirikueestseisustesse olid kaasatud ka talupojad, keda nimetati vöörmündriteks. See institutsioon tähistab talupoegade omavalitsuse kujunemise algust. Pietism: Pietismi seisukohad sõnastas Philipp Jacob Spener 1675. aastal. Pietistid taotlesid usus sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. 1720 30-ndatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Pietistid aitasid kiirendada Põhjasõda-järgsest madalseisust väljumist, lähendasid luteri usku rahvale. Nende üheks püüdeks oli asendada senine usudogmade pähetagumine arusaadavaks muutmise ja lahtiseletamisega. Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine (Piibel).
· Alusepanija ja esimene väljaandja Denis Diderot · ,,Entsüklopeedia" käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära · Eripära Prantsusmaaga võrreldes: o Ei olnud vaenulikud kiriku vastu o Ei eitanud niimoodi usku · Pietismis luterliku kiriku sees kujunenud vool, mis pööras tähelepanu vagadusele ja võrdusele Saksa valgustusideoloogia lähtus sellest o Rajajad Spener ja Francke · Gorrfried Wilhelm Leibniz: - uus filosoofia o Vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest (looduse vaimsed alged, universumi peegeldus) o Kõige krooniks on Jumal o Avastas diferentsiaal ja integraalarvutuse (sõltumatult Newtonist) o Arvas ,et riigi abil saab parandada kõike o Töö pidi meeldiv olema o Arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu
kirik ja ametivõimud ning kaks esimest köidet hävitati. E.trükkimine ja müümine keelati. D. jätkas tööd salaja. E. uudsus seisnes selles, et see käsitles tähestiku järjekorras teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja ideede seisukohalt, andes nendele hinnanguid. Saksa valgustuse eripära-S. mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine. S V. lähtus pietismist-mis pööras tähelep. vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli P.J. Spener. Gottfried Wilhelm Leibnz-uus filosoofia Ta oli filosoof ja matemaatik. Ta vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest ehk looduse vaimsetest algetest. Ühiskonna arengu suunajaks pidas riigivõimu. Ta arvas, et riigi abil saab parandada töötajate olukorda ja hoolitseda vaeste eest. Rahva valgustamiseks korraldas ta kolektiivseid söömaaegu. Ta pidas vajalikuks Saksam. Ühendamist. Lõppeesmärgiks oli maailma rahvaste harmoonia. Ta arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu
a lõpule. §6. SAKSA VALGUSTUS. Saksa valgustuse eripära Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus,et saksa mõltejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist- luterliku kiriku sees kujunenud voolust,mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdeust. Pietismi rajaja oli Philip Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Gottfried Wilhelm Libnz (1646-1716) oli filosoof ja matemaatik,kelle vaadate lähtkohaks on kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged,mida on lõputult palju,kusjuures iga moonad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu. Suurt tähelepanu pööras ta teaduse arendamise probleemidele.
Mõjutused luterluses Teaduste suur osatähtsus Pietistid ei taotlenud ühiskonna muutust vaid Töö vajalikkus selle täiustamist Humanism - inimesekesksus Rahvuse tähtsustamine Suurem rõhk haridusel Pietism luterliku kiriku sees kujunenud vool., mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener, silmapaistev liider Francke. Gottfried Wilhelm Leibniz uus filosoofia Filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks kujutlus monaadidest looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunaja riigivõim. Eesmärgiks oli küllus. Rahva valgustamiseks kavandas kollektiivseid söömaaegu. Pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist. Lõppeesmärk maailmarahvaste harmoonia.
väitsid pietistid, et õndsaks on võimalik saada juba siinpoolsuses. Pietistide arvates kestis reformatsoon edasi, kirik on kogu aeg uuenemise teel. Lisaks Saksamaale levib ta ka Inglismaal ja Madalmaades. Tal on ka sotsiaalsed impulsid, pietism paneb rõhku diakoonia tähtsusele. Pietismi loojaks peetakse Philipp Spenerit, kelle teos Pia Desideria on üks pietismi alustekste. Seal on esitatud pietismi alusprintsiibid. Raamatu esimeses kahes osas kritiseeris Spener katoliku kirikut, kuid ütleb, et lootus pole veel kadunud, kui jälgitakse programmi, mille ta esitab raamatu kolmandas osas. Ta esitab kuus punkti, kuidas kristlased võivad juba siinpoolses elus parema eluni jõuda: 1) Terve Piibli lugemine ja selle üle arutlemine palvetundides; 2) Üldise preesterluse tegelikustamine ehk kõik võivad lugeda pühakirja ja preestriks olla; 3) Kristlik usk puudutab eelkõige
Kogudused tekivad eelkõige Tallinnas ja Narvas (1770. aastatel). 18. sajandi esimene kolmandik-pool on pietismi levik siinsetel aladel. Pietism ei vastanda end luteri kirikule (usku tuleb parandada, mitte kirikut reformida). Iseenesest see õpetus oli hakanud levima juba 17. sajandi viimasel veerandil. Kirikuvooluna hakkab meie maale 17. sajandi lõpul siiski jõudma. Esimeseks aktivistiks Johann Fische. Selle suuna rajaja oli Philipp Jakob Spener, võttis kasutusele ka pietismi (vagaduse) mõiste. 18. sajandil vagaduseõpetus hakkab levima tänu sellele, et vene võimud ei tunne selle voolu vastu huvi. Paljuski raskes 18. sajandi algusel olukorras on pietismile siin ka soodne pinnas. Olude paranedes sumbud, 1740. aastatest räägitakse, et pietism on asendunud teoloogilise ratsionalismiga. Speneri jaoks oli probleem selles, et olemaks hea usklik, ei piisa vaid pühapäeviti kirikus käimisest,
annaabi.ee 
