Tulemuseks on Io plasma toru regioon, kus energeetiliselt rasked ioonid järgnevad Io orbiidile ning piiravad täielikult Jupiteri. (Plasma on gaas, mis on tõusnud nii kõrge temperatuurini, et kõik selle aatomid on ioonideks muutunud). Plasma toru on Maalt üsna kergelt detekteeritav, kuid enne Voyageri oli selle päritolu ebaselge. Galileo tegi detailse uuringu plasma dünaamilise ja kiirelt varieeruva magnetvälja kohta. Spektroskoopiline analüüs näitas, et väävel on toru põhiline koostisosa ning et toru on tugevalt mõjutatud Io vulkaanide kui selle allika poolt. Mis põhjustab sellise hämmastava vulkaanilise tegevuse Iol? Kuu on kaugelt liiga väike, et seal saaks esineda selline geoloogiline aktiivsus nagu Maal. Io peaks olema ammu surnud nagu Kuugi. Põhjus seisneb gravitatsioonis Jupiteri külgetõmbes. Io tiirleb Jupiterile väga
sageduste vahepealset väärtust (näiteks neeldumisel falg < fem < flõpp). Optika on füüsika osa, mis uurib valguse tekkimist (ehk kiirgumist), levimist ja kadumist (ehk neeldumist). Inimlik ettekujutus valgusest on siiani dualistlik (kahene): kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus nagu osakeste (kvantide) voog, levimisel aga nagu laine (elektromagnetlaine). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV). Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi
Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi (infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valgus kiirtest. Geomeetri- line optika on laineoptika piirjuht, mil lainepikkust võib lugeda nulliks. Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir
just sellesse punkti. Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi (infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valguskiirtest. Geomeetri- line optika on laineoptika piirjuht, mil lainepikkust võib lugeda nulliks. Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir
annaabi.ee 
