neeldumisspektrid , mis koosnevad üksikutest tumedatest joontest pideva spektri taustal . Joonspektri tekitavad ergastatud olekus olevad atomaarsed gaasid ja aurud , seetõttu nimetatakse neid ka aatomispektriteks. Ergastamiseks kuumutatakse gaasi või paigutatakse see gaaslahendustorusse , kus tekitatakse kõrgepingeline elektriväli. Kiirgusspektri vaatlemiseks peab spektromeetrisse suunama vaid gaasist lähtuva kiirguse. Eredad värvilised eri paiknemisega ja eri intensiivsusega jooned tähendavad seda , et aine kiirgab ainult täiesti kindla lainepikkusega valgust , mis on omane ainult sellele ainele. Sama gaasi neeldumisspektri vaatlemiseks peab läbi selle gaasi juhtime pidevspektriga kiirguse (valge valguse). Siis nähakse pidevspektri taustal tumedaid jooni , mis asuvad täpselt
4.5 Aatomemissioonspektroskoopia (AES) Aatomid ergastatakse kõrgel temperatuuril. registreeritakse aatomite poolt emiteeritud kiirgust, lainepikkused on UV-Vis spektrialas. Atomiseerimiseks : leek (1700-3200K) stabiilne elektrikaar (4000-5000 K) ebastabiilne elektrisäde (40 000 K) ebastabiilne plasma (6000-8000 K) stabiilne 4.6 Aatom-massispektroskoopia Induktiivseotud plasmas tekitatakse ioonid, mis kantakse spetsiaalse liidesega massi- spektromeetrisse ja eraldatakse. ICP-MS Hea: väga madalad avastasmispiirid võimalik peaagu kõik elemendid korraga määrata 21 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 4.7 Röntgenfluorestsents spektroskoopia (XRF) Röntgenkiirguse neeldumisel tekivad ergastatud ioonid, ioonid seejuures elektronid
annaabi.ee 
